Valmis suurteos Tartu Jaani kirikust - Kultuur - Tartu Postimees

Valmis suurteos Tartu Jaani kirikust - Kultuur - Tartu Postimees

... Jaani kiriku muudab nii Eesti kui ka Euroopa mastaabis unikaalseks väga rikkalik – Kaur Alttoa sõnutsi lausa pillav – terrakotaskulptuuride ehk põletatud savist kujude kogu. Neid on kirikus olnud umbes kaks tuhat, millest hinnanguliselt pooled on säilinud tänaseni. Teiste hulgas on alles pea elusuurune Neitsi Maarja kuju.

Raamat sisaldab ka ülevaadet terrakotaskulptuuride valmistamise tehnoloogiast, konserveerimisest ja säilivusest. Informatsioon pärineb konservaator Eve Alttoalt, kes on juba viisteist aastat nende kujude käekäigu eest hea seisnud.

Lisaks on kunstiajaloolane Krista Kodres käsitlenud kiriku uusaegset sisustust, millest saatuse tahtel on mõned baroksed altari- ja kantsliskulptuurid säilinud Riias. Kunstiajaloolane Anu Mänd on kirjeldanud Jaani kiriku vanimat ja pea ainsat säilinud kirikuriista – 16. sajandist pärinevat ristimisvaagnat.

“Ettevaatust, kunst! Mida teha. Kuidas ja kui palju” : uus raamat nüüdiskunsti kohta!

Berliinis elav saarlasest ehte- ja maalikunstnik Ivar Kaasik avab näitusi nii virtuaal- kui ka reaalmaailmas ja on valmis saanud raamatu, mille peakirjaks “Ettevaatust, kunst! Mida teha. Kuidas ja kui palju - loe Ants Juske kirjutet arvustust Sirbist!

Loe siit ka:
“... raamat näitab, kuidas orienteeruda tänapäeva kunstis, ja aitab langetada õigeid otsuseid kunsti kvaliteedi hindamisel. Ta julgustab vaatajat looma endale ise pilti kaasaegsest kunstist,” tutvustas Ivar Kaasik oma uudisteost, lisades, et raamat näitab kätte suunad, milliste kriteeriumide järgi kunsti tänapäeval hinnatakse, kuidas need tingimused on aja jooksul muutunud ja millest nad sõltuvad. Ta valgustab kunstituru võimustruktuuride mehhanisme, räägib kunstnikuks olemise identiteedist, kunstiteose produtseerimise raskustest, toob ära peamised dogmad tänases kunstis.

Kaasiku sõnul on kaante vahele saanu ainulaadne omataoliste seas ja esimene selles valdkonnas Eesti kunstimaastikul ning raamatus otsitakse vastust küsimusele, mis on kunst, ning kas kunsti ülesanne on millegi hea, ilusa ja tõelise kujutamine või on tegu hoopis millegi “kunstliku” tootmisega.
Raamatu on kujundanud Tiit Jürna.

Edasiste plaanide kohta märkis Kaasik, et peatselt avatakse internetis saidil www.kunstikeskus.ee tema virtuaalnäitus “Maali surm ja triumf. Abstraktsioon ja apropriatsioon” ning Berliini galeriis Art Place Berlin on juba 1. novembrist väljas tema uuemad tööd.

Berliini näituse avamisele on lubanud tulla nii Eesti suursaadik kui ka kultuuriatašee. Saarlastele lubas Ivar Kaasik oma töid näha tuua järgmise aasta suvel.

Eduard Wiiralti stipendiumi pälvis Paul Kuimet - Kultuur - Postimees.ee

Eduard Wiiralti stipendiumi pälvis Paul Kuimet - Kultuur - Postimees.ee

Eesti Kunstiakadeemia üliõpilane Paul Kuimet (sündinud 1984) on varem õppinud filmi ja videot Ida-Londoni Ülikoolis ja Balti Filmi- ja Meediakoolis, täiendanud end fotograafia alal Helsingi Aalto Ülikooli Kunsti- ja Disainikoolis, lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias fotograafia bakalaureuseõppe. Paul Kuimet jätkab samas magistrantuuris.


3000 euro suuruse stipendiumi eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste iseseisvat õppe- ja loomingulist tööd ning võimaldada enesetäiendamist välisriikides. Lisaks stipendiumile saab võitja Eesti Kunstimuuseumilt (EKM) kingiks muuseumi kuldkaardi, mis annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis EKM muuseumides.

Seni on Wiiralti stipendiumi pälvinud:
2004: Alvar Reisner, EKA maali III kursus
2005: Merike Estna, EKA interdistsiplinaarsete kunstide magistrant
2006: Flo Kasearu, EKA maali III kursus, Eike Eplik, TKK skulptuuri IV kursus
2007: Villem Jahu, Martinus Daane Klemet, Maris Palgi (1984 - 1988 õppis Maris Tartu Lastekunstikoolis)
2008: Laura Põld, Eva Labotkin, Einike Leppik, Olivia Verev, Veiko Klemmer, Margus Tamm, Eva Jakovits
2009: Sigrid Viir, Laura Toots, Lauri Koppel

"Talvised lilled" : Piret Looveeri maalinäitus Tartu Lastekunstikoolis!

8. detsembril kell 16 avame Tiigi 61 õppehoones Piret Looveeri maalinäituse "Talvised lilled" !

Piret, kes on erialalt arhitekt, õppis Tartu Lastekunstikoolis aastail 1993-1994. Tema loomingut iseloomustab julge värvikasutus, mis koos ratsionaalse üldistamisvõimega annab kujutatavast kireva ja lõbusa pildi. Arhitektina on Piretit saatnud huvi majade ja linnakeskkonna fotograafilise jäädvustamise vastu.

Loe siit lähemalt ! Ja siit ka !