Monday 29 September 2008

Uued raamatud TLKK raamatukogus: 9.10.08 !



Sisukord
Perceptual drawing - line and edge
linear orchestration - surface, form and expression
seeing the light - clarity and shadow
reading the surface - composition and spatial concepts
the human figure - structure and movement
expanding space and time - stretching the space
seeing with the inward eye - the conceptual vision.
Cynthia Maris Dantzic teisi raamatuid vaata siit



Reeli Kõiv.

Eerik Haamer, Tartu Kunstimuuseum 2008 koostöös KUMU kunstimuuseumiga.




Gabriel Martin Roig Kunstilugu lastele Ajaloorännak kuulsate kunstiteoste ja kunstivoolude juurde: "Kunstilugu lastele" sisaldab elavalt jutustatud lugusid kunstiajaloost. Laste pilgule avanevad ürgaegsed koopamaalingud, antiiksed skulptuurid, klassitsismi suursugused ajaloomaalid ning moodsa kunsti rabavad trikid ja tehnikad. Tähelepanu ja vaatlemisoskust arendavad harjutused ning suunavad küsimused innustavad noort lugejat mõtlema, avastama ja kaasa tegema. Kunstiklassikale lähenemine on lastepärane ja nutikas. Raamat ning sellega kaasas olevad toredad reprod ja kokkupandav molbert avardavad silmaringi, arendavad loovust ja toovad lapsi kunstile lähemale. Osta omale ka!


Maailma peegel
Uus kunstiajalugu Julian Bell : Maailm peegeldub kunstis – nii ka selles raamatus. Autor annab talle ainuomasel moel ja rohketele huvitavatele faktidele tuginedes ülevaate kunstist ja kunstiajaloost alustades esimestest koopamaalidest ja lõpetades kaasaegse maailma mitmekesiste võimalustega luua kunsti. Lisaks harivale ja mahukale tekstile on ka rohkelt piltnäidiseid eri ajastute kunstiteostest. Osta omale ka!

Tuesday 23 September 2008

vt kunstikeskus.ee uudisi !

KUNSTIKESKUS.EE on MTÜ Sally Stuudio Kunstiteadlikkuse Keskuse kunsti(haridus)portaal - eesmärgiks on luua ligipääs kvaliteetsele kunstile üle Eesti – ka Kihnu, Kanepi ja Kiviõli inimestele. 24 tundi ööpäevas ja tasuta!

KUNSTIKESKUS.EE tegevust toetavad Kultuuriministeerium ja Kultuurkapital. Toimetaja Vano Allsalu. Kontakt info[at]kunstikeskus.ee



KUNSTIKESKUS.EE uudiskiri nr. 2 (september 2008)

Koolinoorte Kaasaegse Kunsti Triennaal (KKKT)

MTÜ Sally Stuudio kavandab koostöös sihtasutusega Tallinn 2011 rahvusvahelise Koolinoorte Kaasaegse Kunsti Triennaali (KKKT) elluviimist programmi Tallinn - Euroopa kultuuripealinn 2011 raames. Triennaaliga kaasneb haridus- ja kogemustevahetusprogramm IDEElaboratoorium, samuti on kavas kunstikoolide ja -keskuste võrgustiku loomine.

KKKT missiooniks on kunsti rakendamine noorte harimisel ja arendamisel loovateks, kriitiliselt mõtlevateks ja vastutustundlikeks inimesteks ja kodanikeks ning peaeesmärgiks kunsti ja kunstihariduse lähendamine.

Contemporary Art Triennale for School Students (CATSS). Tallinn 2011


NB! Eesti algatusrühma kuuluvad:
Annely Köster, Sally Stuudio
Heie Treier, Tallinn University
Jüri Mäemat, EstSEA (Estonian Society for Education Through Art), Pelgulinna Gymnasium
Üllar Sillaots, Tartu Art Gymnasium
Tallinn Art School
Epp Pilv, Tartu Children´s Art School
Toomas-Vahur Lihtmaa, Viljandi Art School

Monday 22 September 2008

Grand tour. Eesti kunstnikud Itaalias













Kumu kunstimuuseumis
on alates 26. septembrist avatud näitus "Grand Tour. Eesti kunstnikud Itaalias".

Näitus jääb avatuks 5.04.2009

Itaalia on sajandeid olnud kunstirännakute olulisemaid sihtpunkte. Eesti kunstis tuletab see maa meelde eelkõige Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi, Johann Köleri, August Weizenbergi, Ants Laikmaa ja Konrad Mäe loomingu. Need olid kunstnikud, kelle jaoks Itaalias töötatud aeg tähendas loomingulist hiilgevormi, inspiratsiooni ja emotsionaalset kõrgepinget.

Eestist, nagu mujaltki pärit kunstnikke meelitas Itaaliasse mahe kliima, kaunis loodus ja klassikaline tsivilisatsioon. Itaalia oli mineviku ja igaviku kohtumiskohaks, mille vaimne kiirgus ulatus Euroopa kaugetele äärealadele. Kui ka selle tsivilisatsiooni märkide rohkus põhjast tulnut esialgu hämmastasid, mõjus eriti Rooma ja Campagna, aga ka Napoli kõigile kunstnikele erakordselt inspireerivalt. Itaalia toimis kontakttsoonina, kus lõikusid geograafiliselt ja ajalooliselt tavaliselt eristatud isiksuste elutrajektoorid. Võõra kaudu õpiti tundma iseennast ja mõtestama oma kodumaad.

Mõiste Grand Tour, mis tähistas elukogemuse saamiseks ja eneseharimiseks ette võetud pikemat reisi, kujunes 17. sajandi lõpupoole kultuurilooliselt oluliseks nähtuseks. Esialgu oli kuid, vahel aastaidki kestnud ringsõit kättesaadav vaid vähestele - ringreisideks oli vaja raha, aega ja motivatsiooni. Pärast Napoleoni sõdade lõppu 1815. aastal, mil paranesid reisitingimused ja kasvas jõukas kesklass, hakkas varasem individuaalne rännak asenduma massiturismiga. Seda uue ajastu algust esindavad näitusel Kolu mõisast pärit meremehe Ottocar von Ungern-Sternbergi 1870. aastaist pärit fotod. Grand Touri olulisteks sihtpunktideks Euroopas olid algusest peale Šveits ja Itaalia. Need olid kohad, kus põimusid oma suurejoonelisusega hinge mattev loodus ja tsivilisatsiooni hõng, kus toideti nii hinge kui mõistust.

Itaalia oli sihtpunkt, kus sai arendada oma ajalooteadvust ja kunstimaitset, vaadata ja omandada kunstiteoseid, millel usuti olevat püsiv väärtus. Neid, kes ise reisida ei saanud, lohutasid rännakud toas ja vaimusilmas: aukartustäratavat hulka Itaaliat puudutavat reisikirjandust (siia kuuluvad ka näiteks siinsetest kunstnike Carl Alexander von Winkleri, Constantin Kügelgeni jt reisimälestused) täiendas vaategraafika, mille kaudu tekkis ja tihtipeale ka kinnistus ettekujutus Itaaliast. Nii tavalised turistid kui kunstnikud teadsid juba ette, mida uurida Itaalia-reisi populaarseimates sihtkohtades Veneetsias, Firenzes, Roomas ja Napolis. Loomulikult rännati usinalt pliiatsi ja pintsliga. Tartu Ülikooli 1803. aastal avatud joonistusklassis kopeeriti tuntud meistrite vaateid, kuid tõeliselt arendavaks peeti võimalust töötada kohapeal. Tuhanded Euroopa kunstiakadeemiate kasvandikud, nende seas ka näiteks Eestist pärit Carl Timoleon von Neff, Otto Friedrich Moeller, Johann Köler ei saanud end Itaalia kogemuseta tunnistada professionaalideks. Oli neid, kes veetsid Itaalias aastaid (August Weizenberg) või kelle jaoks Itaaliast kujunes pidev vaimu ja tervise turgutamise koht ning Raffaelist suur kunstiline eeskuju (Carl Timoleon von Neff).

Näitusel eksponeeritud tööd pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli Raamatukogu haruldaste raamatute ja käsikirjade osakonna, Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi kollektsioonidest ja erakogudest.

Näituse kuraator on Tiina Abel, kujundaja Urmas Viik.

Loe: Üha kallinev eesti kunst kaob erakätesse / Ants Juske EE 1.3.07

Loe: Kunsti hind kui kunstiteos / Alo Lõhmus, EE 9.12.04

Wednesday 17 September 2008

Uue kunstifilmi "TOOMIKU FILM" esitlus - Tallinnas!


Kumu dokumentaalis esilinastub 17.-18. septemberil kell 18.00 TOOMIKU FILM,
Rež. ja stsenarist: Marko Raat,
Operaatorid: Heilika Pikkov ja Marko Raat
Heli: Ivo Felt
Montaaž: Madli Lääne
Produtsent: Ivo Felt
Allfilm 2008, 75’

Portree kunstnik Jaan Toomikust aastal 2007, kui ta tahab hakata lavastama pikka mängufilmi. Toomiku film on Jaani tee painajast teoseni. Raamiks tema läbi elatud, korduvalt üle maalitud ja videoteks vormitud lähedased ja friigid, kes ilma temata olla ei oska ja kelleta Toomik ei oleks see, kes ta praegu on.
Osalemine tasuta!

Jaan Toomik
(s. 1961) on rahvusvaheliselt tuntuim ja samas kindlasti ka enim kohalikku poleemikat tekitanud kaasaegne kunstnik Eestis. Loe siit!

Loe Valmis dokfilm loovast Toomikust / Kristina Davidjants, EpL 17.09.08

Loe Õrn ja karm Jaan Toomik / Tarmo Tuule, EE 18.12.01

Loe : Raat: Toomik üllatus, et polegi päikesepoiss / Valner Valme, Pm 17.09.08

Loe: Raat püüdis Toomiku kihud, käärimised ja kahtlused / Tarmo Teder, Sirp 19.09.08

Loe: Filmi Jaan Toomik küsib, mida sina teeksid? / Anu Aaremäe, Pm 19.09.08

Monday 15 September 2008

Kunstiõpetuse õpetajate arusaamad kunstiõpetuse eesmärkidest ja sisust - õppealajuhataja Piret Paas kaitses 2007.a. magistritöö!


Kunstiõpetuse õpetajate arusaamad kunstiõpetuse eesmärkidest ja sisust : magistritöö /Piret Paas ; juhendaja: Edgar Krull ; Tartu Ülikool, haridusteaduskond. Tartu : Tartu Ülikool, 2007.

Loe Piret Paasi magistritöö täisteksti ! siit

Loe: Kunstiõpetuse ainekava ja õpetajate arusaamad / Piret Paas, Tartu Ülikooli kunstide osakond, kunstiõpetuse õpetaja õppekava programmijuht : Õpetajate Leht 28.märts 2008 nr 12

Kuidas koostada õppe- ja ainekava, mis ei oleks vastuolus teatud osa õpetajate arusaamade ja uskumustega? Kas see on üldse võimalik?

Tartus uuriti, missugused on linna üldhariduskoolide kunstiõpetuse õpetajate arusaamad. 17 õpetajat vastas kirjalikule küsimustikule ning 15-ga viidi läbi intervjuu. Õpetajatelt küsiti, millised on nende olulisimad eesmärgid kunsti õpetamisel ja kuidas mõistavad nad kunstiõpetuse rolli üldhariduses. Uuriti, kuidas saavad õpetajad aru õpilaste kunstivõimetest ja -teadmistest, kunstitöö valmimise protsessist ja valmis kunstitööst ning loovusest ja meisterlikkusest.
Õpetajate kunstiõpetuse arusaamu analüüsiti selle alusel, kas need olid oma olemuselt essentsialistlikud või kontekstualistlikud. Elliot W. Eisner (1972) järgi õpetatakse essentsialistli­ku lähenemise puhul kunsti kunsti enda pärast, eesmärk on pakkuda õpilastele kunstikogemust, kujundada nende kunstioskusi, -teadmisi ja hoiakuid. Seevastu kontekstualistliku käsituse järgi on kunstiõpetuse eesmärk toetada õpilaste üldist intellektuaalset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut.

Milleks kunstiõpetust on vaja?
Tartu kunstiõpetajate küsitlusest selgus, et osa neist pidaski kunstiõpetuse olulisimaks eesmärgiks õpilaste kunstiteadmiste (nt kompositsiooni ja värvusõpetuse reeglid), tehniliste oskuste (joonistamis- ja maalimisoskus), kunstist arusaamise, kunstihuvi ja -armastuse kujunemist (essentsialistliku lähenemise esindajad).
Teine osa pooldas kontekstua­list­likku lähenemist. Nemad nimetasid eesmärkidena õpilaste loova ja kriitilise mõtlemisoskuse, analüüsivõime ja tähelepanu arendamist. Nimetati sellistegi isiksuseomaduste nagu julgus, püsivus, tahtejõud, kannatlikkus ja sallivus kujunemist kunstiga tegelemise mõjul.
Rühm õpetajaid pidas kunstiõpetust vajalikuks seetõttu, et see õppeaine annab õpilastele võimaluse teha ilus pilt ning saada selle eest hea hinne. Teine rühm õpetajaid arvas, et protsess on olulisem kui valmis töö, nende arvates näitab just tööprotsess õpilase arengut, huvi, püsivust, lähenemist.
Osa õpetajaid uskus, et kunstitunnis tuleb ära õppida teatud reeglid, näiteks kompositsiooni, perspektiivi, värviõpetuse reeglid, ja siis on võimalik kõike teha. Nad nimetasid kunsti teiseks kirjaoskuseks. Teine osa õpetajaid pidas reeglitest olulisemaks vaba interpretatsiooni ja isiklikku tunnetust.

Arusaamad on erinevad
Ühed arvasid, et õpetaja saab õpilaste kunstivõimete arengule kaasa aidata, kuid sealjuures on olulised õpilaste koostöövalmidus, järjekindlus ja süstemaatilisus. Teiste seisukoht oli, et kunstivõimed on kaasasündinud ning elu jooksul neid juurde ei teki.
Loovust pidas osa õpetajaid hoomamatuks ja müstiliseks, kaasasündinuks ja raskesti arendatavaks. Teised uskusid, et loovus on iga õpilase sees, see areneb loova tegevuse käigus ning õpetaja peab keskkonda muutes ja meeleolu luues seda õpilasest otsima. Meisterlikkust defineeris osa õpetajaid kui suurt tehnilist oskust, mis on õpitav, teine osa pidas aga meisterlikkuseks loovuse ja tehniliste oskuste ühtsust.
Enamik (~65%) uuritud õpetajaid oli essentsialistliku lähenemise esindajad, kes on seisukohal, et kunsti tuleb õpetada kunsti enda pärast. Nad pööravad suurt tähelepanu õpilastele kunstikogemuse pakkumisele, kunstiteadmiste, oskuste ja hoiakute kujundamisele ning näevad kunsti õppimises väärtust just kunstile omases ja iseloomulikus.
Väiksem osa õpetajatest esindas kontekstualistlikku seisukohta, mille järgi on kunstiõpetaja eesmärk kunsti õpetamisel toetada õpilaste isiksuseomadusi ja sotsiaalseid oskusi ning intellektuaalset arengut.

Kolm paralleelset ainekava
Uue õppekava ja ainekava väljatöötajate ees on seega raske probleem – kuidas koostada ainekava, mis ei oleks vastuolus ühegi osa õpetajate arusaamade ja uskumustega? Kas üldse saab koostada ainekava, mis kõigile sobiks?
Lahenduseks võiks olla mitu õppe- ja ainekava, mille hulgast koolid ja lapsevanemad saakisd nende eesmärkidega kõige paremini sobiva välja valida. Erinevate õppe- ja ainekavade olemasolu looks paremad võimalused omanäoliste koolide tekkeks ning iga õpilase vajaduste, huvide ja võimetega arvestamiseks.
Üks ainekava võiks olla koostatud näiteks DBAE (discipline-based art education) põhimõtteid silmas pidades – seda lähenemist iseloomustavad süstemaatilised ja järjestikused õpikogemused neljas kunstivaldkonnas: kunstipraktika, kunstikriitika, kunstiajalugu ja esteetika. Eesmärk on aidata õpilastel luua, mõista ja hinnata kunsti, kunstnikke, kunsti rolli kultuuris ja ühiskonnas.
Teine ainekava võiks olla suunatud õpilaste loovuse arengule. Kunsti käsitatakse sel juhul kui protsessi, mis vabastab vaimu ja võimaldab vabastada loova impulsi. Selle vabastamisega kaasneb nii hariduslik kui ka teraapiline kasu. Selle lähenemise kohaselt on õpetajal kaaslase, teejuhi, inspireerija roll.
Kolmas ainekava võiks keskenduda õpilaste identiteedi kujunemisele ja sotsiaalsete oskuste arengule kunstiõpetuse kaudu.

Loe lähemalt Elliot W. Eisneri tööde ja tegemiste kohta siit juurde.

Kunstiõpetajate koolituse kohta vaata lähemalt
siit!

Loe: Lastekunstikool kolis villasse / Raimu Hanson, Pm 15.09.06

Tuesday 9 September 2008

Mika ja Miksike kutsuvad kõiki osalema Rampsi-teemalisel joonistusvõistlusel!



Septembrist hakkas Miksikese õppekeskkonnas ilmuma 6-12-aastastele lastele mõeldud kriminaaljutt "Ramps ja oranž jalgratas". Seda kirjutab Mika Keränen , tartusoomlane. Idee olevat Mika saanud Soomes ilmuvast ajalehest Helsingin Sanomat. Ta tahab, et kõik lugemislembesed saaksid võimaluse seda lugeda. Mika Keränen on kogu selle aja valmis suhtlema Miksikese Toe foorumis ja vastama oma lugejate küsimustele nõndakaua, kui lugu on lõpuni ilmunud!

Igal esmaspäeval ilmub uus peatükk. Keeletoimetaja - Wimberg

Mika Keränen, luuletajanimega Mihkel Kera, on Haridusministeeriumi ametnik.


Mika ja Miksike kutsuvad kõiki osalema Rampsi-teemalisel joonistusvõistlusel. 6. oktoobriks tuleb Miksikesele saata oma joonistus kas elektrooniliselt skaneerituna tiina@miksike.ee või postiga Kivi 25-2 Tartu 51009. Kasutada võib kõiki tehnikaid, maksimaalne formaat on A4.

Parimad joonistajad ja Toes arutlejad kuulutatakse välja viimase peatüki ilmumisel 20. oktoobril 2008, auhinnaks on pesupunktid ja Miksikese raamatud.

Loe võrgukrimka kohta lähemalt Tartu Pm 26.08.2008 Ramps asub varastatud ratast otsima / Mari-Liis Pintson

ja ka autori kohta: Mika Keränen: ma kirjutan Tartu vaimule : Tartu Pm 03.03.2008

NB! Kirjastus Jutulind annab selle raamatu ka paberil välja.
Autor Keränen, Mika
Pealkiri Varastatud oranž jalgratas:
Ilmunud Tallinn : Jutulind, 2008 (Tartu : Greif)
Ilmumiskoht Harjumaa
ISBN 9789985989111 (köites)
Kirjeldus 80 lk. ; 21 cm
Märkused EELKIRJE, RAAMAT ILMUB NOVEMBER 2008

Eelteade!


Kolmapäeval 29. oktoobril avab õpetaja Enn Tegova Tartu Kunstimajas oma personaalnäituse "Värviline vari".


Seniks - vaata õpetaja Enn Tegova töödest valiknäitust "Päävik ja öövik" Pärnu Linnagaleriis (Kontserdimaja, Aida 4)
Näitus avatud 28.08 - 15.09 2008 T-R kl 12:00-19:00 ja L kl 12:00-16:00


Loe: Ants Juske: Enn Tegova ja Tartu kunst / EPL 11. november 2006

Vaata õpetaja Enn Tegova kujundatud raamatuid!

Friday 5 September 2008



Loe EpL 05. september 2008 : "Purpurmust Org: uus kirjandusrühmitus / Mari Klein

Loe pressikaja : Meediumikeskne ja purpurmust / Jürgen Rooste, Sirp 12.09.08


... Rühmituse juurde on loodud kirjastus Purpurmust, mis andis äsja välja esimese raamatu.

Purpurmusta (oru) loojad Eia Uus ja Robert Napp tegutsevad ühise eesmärgi nimel – tuua üksteisele lähemale nii kirjutaja ja kirjutaja kui ka kirjutaja ja lugeja...

Eia: Pigem oleme eeskuju võtnud välismaalt, näiteks www.welcometothevelvet.com on veebikeskkond, kus saab esitada küsimusi autoritele, saada vastuseid, lugeda nende veel avaldamata tekste ning anda tagasisidet.

Robert: Lisaks on seal igal autoril nö eraldi ala, mida ta saab ise majandada. Me elame interaktiivses maailmas, artist peab tulema sihtgrupile lähemale.


Purpurmust.org kirjandusrühmituse ja esimese raamatu - Marje Ingeli luulekogu „Sulg” - esitlus 8.09 kell 16 Tallinna keskraamatukogus.

Monday 1 September 2008

Head uut kooliaastat kõigile!


Victor Hugo: " Valgust! Alati valgust, kõikjal valgust! Seda vajavad kõik. Seda sisaldab raamat. Avage siis raamat avaramalt. Andke talle võimalus hiilata, laske tal tegutseda. Kes te ka oleksite - kui tahate valgustada, äratada elu, õpetada, kergendada, lepitada, siis levitage kõikjal raamatut. Õpetage, näidake, tõestage; ärge jätke inimese teadvusse hämaraid nurgakesi, kus võiks pesitseda ebausk, kus võiks peituda eksimus, kus võiks varjuda vale. Võhiklus, see on hämarus, kus luusib kurjus. Mõtelge tänavate valgustamisele, kuid eelkõige vaimu valgustamisele! "

Selle mõtteavaldusega soovis head uut kooliaastat hr Jaanus Kõuts, ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse nimel! Väärt meenutus - ajaloost.


Loe! "Tartu Lastekunstikool 1957 - 2007"

Loe: Mida ütleksite uue kooliaasta alguses tänapäeva Tootsile, Teelele ja Arnole? On nad üldse teie koolis olemas? Direktorid: Ohh! Nad on olemas igas koolis! / Ivi Drikkit, Postimees, 1.09.08