Tuesday, 20 December 2011
Valmis suurteos Tartu Jaani kirikust - Kultuur - Tartu Postimees
Valmis suurteos Tartu Jaani kirikust - Kultuur - Tartu Postimees
... Jaani kiriku muudab nii Eesti kui ka Euroopa mastaabis unikaalseks väga rikkalik – Kaur Alttoa sõnutsi lausa pillav – terrakotaskulptuuride ehk põletatud savist kujude kogu. Neid on kirikus olnud umbes kaks tuhat, millest hinnanguliselt pooled on säilinud tänaseni. Teiste hulgas on alles pea elusuurune Neitsi Maarja kuju.
Raamat sisaldab ka ülevaadet terrakotaskulptuuride valmistamise tehnoloogiast, konserveerimisest ja säilivusest. Informatsioon pärineb konservaator Eve Alttoalt, kes on juba viisteist aastat nende kujude käekäigu eest hea seisnud.
Lisaks on kunstiajaloolane Krista Kodres käsitlenud kiriku uusaegset sisustust, millest saatuse tahtel on mõned baroksed altari- ja kantsliskulptuurid säilinud Riias. Kunstiajaloolane Anu Mänd on kirjeldanud Jaani kiriku vanimat ja pea ainsat säilinud kirikuriista – 16. sajandist pärinevat ristimisvaagnat.
Wednesday, 14 December 2011
“Ettevaatust, kunst! Mida teha. Kuidas ja kui palju” : uus raamat nüüdiskunsti kohta!
Loe siit ka:
“... raamat näitab, kuidas orienteeruda tänapäeva kunstis, ja aitab langetada õigeid otsuseid kunsti kvaliteedi hindamisel. Ta julgustab vaatajat looma endale ise pilti kaasaegsest kunstist,” tutvustas Ivar Kaasik oma uudisteost, lisades, et raamat näitab kätte suunad, milliste kriteeriumide järgi kunsti tänapäeval hinnatakse, kuidas need tingimused on aja jooksul muutunud ja millest nad sõltuvad. Ta valgustab kunstituru võimustruktuuride mehhanisme, räägib kunstnikuks olemise identiteedist, kunstiteose produtseerimise raskustest, toob ära peamised dogmad tänases kunstis.
Kaasiku sõnul on kaante vahele saanu ainulaadne omataoliste seas ja esimene selles valdkonnas Eesti kunstimaastikul ning raamatus otsitakse vastust küsimusele, mis on kunst, ning kas kunsti ülesanne on millegi hea, ilusa ja tõelise kujutamine või on tegu hoopis millegi “kunstliku” tootmisega.
Raamatu on kujundanud Tiit Jürna.
Edasiste plaanide kohta märkis Kaasik, et peatselt avatakse internetis saidil www.kunstikeskus.ee tema virtuaalnäitus “Maali surm ja triumf. Abstraktsioon ja apropriatsioon” ning Berliini galeriis Art Place Berlin on juba 1. novembrist väljas tema uuemad tööd.
Berliini näituse avamisele on lubanud tulla nii Eesti suursaadik kui ka kultuuriatašee. Saarlastele lubas Ivar Kaasik oma töid näha tuua järgmise aasta suvel.
Monday, 12 December 2011
Eduard Wiiralti stipendiumi pälvis Paul Kuimet - Kultuur - Postimees.ee
Eduard Wiiralti stipendiumi pälvis Paul Kuimet - Kultuur - Postimees.ee
Eesti Kunstiakadeemia üliõpilane Paul Kuimet (sündinud 1984) on varem õppinud filmi ja videot Ida-Londoni Ülikoolis ja Balti Filmi- ja Meediakoolis, täiendanud end fotograafia alal Helsingi Aalto Ülikooli Kunsti- ja Disainikoolis, lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias fotograafia bakalaureuseõppe. Paul Kuimet jätkab samas magistrantuuris.
3000 euro suuruse stipendiumi eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste iseseisvat õppe- ja loomingulist tööd ning võimaldada enesetäiendamist välisriikides. Lisaks stipendiumile saab võitja Eesti Kunstimuuseumilt (EKM) kingiks muuseumi kuldkaardi, mis annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis EKM muuseumides.
Seni on Wiiralti stipendiumi pälvinud:
2004: Alvar Reisner, EKA maali III kursus
2005: Merike Estna, EKA interdistsiplinaarsete kunstide magistrant
2006: Flo Kasearu, EKA maali III kursus, Eike Eplik, TKK skulptuuri IV kursus
2007: Villem Jahu, Martinus Daane Klemet, Maris Palgi (1984 - 1988 õppis Maris Tartu Lastekunstikoolis)
2008: Laura Põld, Eva Labotkin, Einike Leppik, Olivia Verev, Veiko Klemmer, Margus Tamm, Eva Jakovits
2009: Sigrid Viir, Laura Toots, Lauri Koppel
Thursday, 8 December 2011
"Talvised lilled" : Piret Looveeri maalinäitus Tartu Lastekunstikoolis!
Piret, kes on erialalt arhitekt, õppis Tartu Lastekunstikoolis aastail 1993-1994. Tema loomingut iseloomustab julge värvikasutus, mis koos ratsionaalse üldistamisvõimega annab kujutatavast kireva ja lõbusa pildi. Arhitektina on Piretit saatnud huvi majade ja linnakeskkonna fotograafilise jäädvustamise vastu.
Loe siit lähemalt ! Ja siit ka !
Thursday, 24 November 2011
Skidit Festarit – Children’s arts festival | World Design Capital Helsinki 2012
Skidit Festarit – Children’s arts festival | World Design Capital Helsinki 2012
.... Soomlased on uhked, et 46 disainipealinnaks pürgija seast otsustas ICSID selle tiitel just Helsingile anda.
Loe: Maaleht 14.01.2011
... Kõik meie ümber on disain,” ütleb maailma disainipealinna Helsingi 2012 kultuurijuht Pekka Timonen. Ta selgitab, et eesmärgiks on lihtsalt parem linn oma kõikvõimalikes vormides – inimesi püütakse eri projektide ja ürituste abil inspireerida kaasa mõtlema, kuidas kodulinna paremaks muuta.
Ka väidab Timonen, et vähemalt 25% Helsingi töökohtadest ongi seotud disainialadega. Esile saab disainerite tööna tuua näiteks erilise kujuga toolid kohvikutes, tänavatele avanevad ülalt klaasist, alt metallist uksed, mida toestavad omalaadsete sepistena trepikäsipuud, aga ka Kalasadama ladude piirkonda suurtes kottides kasvama pandud maitsetaimed.
Kunstnike fantaasial on lastud lennata nii kaubahallides, muuseumides, postimajades kui lasteaedades !
Thursday, 17 November 2011
Tartu kunstimuuseum lõi trumbid seinale - Kultuur - Tartu Postimees
Tartu kunstimuuseum lõi trumbid seinale - Kultuur - Tartu Postimees
Reedel, 18.novembril 2011 kell 17.00
avaneb vaid 7 päevaks TKM sünnipäevanäitus "Klassikutelt armastusega".
Olete oodatud!
Näitusel «Klassikutelt armastusega» Tartu raeplatsi viltuses majas on 18.–27. novembrini esindatud 20 maaliga Pallase üks asutajaid Konrad Mägi, kelle töid on Tartu kunstimuuseumi kogudes ühtekokku 39, ning ühe-kahe pildiga alljärgnevad pallaslased (allpool sulgudes nende tööd Tartu kunstimuuseumi kogudes).
• Kristjan Raud (maale ja joonistusi kokku 31)
• Ants Laikmaa (maale 44)
• Nikolai Triik (77 maali ja 85 joonistust)
• Ado Vabbe (ligi 200 joonistust ja 60 maali)
• Villem Ormisson (18 maali)
• Aleksander Vardi (115 maali ja 79 joonistust)
• Elmar Kits (92 maali, 39 graafilist lehte ja joonistust)
• Karl Pärsimägi (47 maali, 4 akvarelli, 3 joonistust ja 10 graafilist lehte)
• Eduard Wiiralt (146 graafilist lehte ja joonistust, 3 skulptuuri)
• Jaan Koort (12 skulptuuri ja poolsada joonistust)
• Anton Starkopf (508 skulptuuri ja 1900 joonistust)
• Ferdi Sannamees (30 skulptuuri, 2 maali, 57 joonistust ja graafilist lehte)
Allikas: Tartu kunstimuuseum
Thursday, 3 November 2011
"Leiunurk" : Riin Liivamägi (Rannikmaa) maalinäitus
Novembrikuus on koolimajas Tiigi 61 näha
Riin Liivamägi (Rannikmaa)
maalinäitus "Leiunurk"
Lähemalt vaata maalikunstik Riin Liivamägi tööde ja tegemiste kohta
siit: http://riin.autonomicum.co
Enn Tegova maalinäitus Kesk-Eesti kunstigaleriis pART
Kesk-Eesti kunstigaleriis pART
1.nov - 11.dets 2011
Enn Tegova maalinäitus
TEINEKORD PM-il... ehk Põltsamaal
1976–1978 oli Enn Tegova Kunstnike Liidu Tartu osakonna nõustaja, 1978- 2004 Tartu Lastekunstikooli direktor. Aastast 1992 kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu. Enn Tegova lõpetas Tartu Kõrgema Kunstikooli maali ja maalingute restaureerimise erialal 2008. aastal.
Monday, 24 October 2011
Lastekirjanduse tähtpäevi - olnud ja tulekul!
18. oktoobil 2011 tähistas suurt juubelit Olivia Saar , Lõvi Lõrri ja jänes Jassi lugude autor, TEA lastekirjanduse toimetuse vanemkonsultant.
eelmisel aastal valiti Olivia Saar oma sünnipaiga - Mäetaguse - aukodanikuks. Loe siit !
Olivia Saare koostatud "Eesti jõulusalmide ja -juttude kuldraamatut" esitleti Lastekirjanduse teabekeskuses 3. nov. 2011.
Vaata pilte esitlusest siit!
Wednesday, 12 October 2011
Õpetajate päev 5.10.2011
Õpetajate päeva tähistamisel loodud elavaid pilte - šaraade vaata lähemalt siit !
Pärnu teater lavastas oma 100ndaks juubeliks ka šaraade kuulsatest maalidest, vaat siit !
Friday, 23 September 2011
2010 – 2012 toimub IDEElaboratooriumi raames koostööprojekt “IDEElaboratooriumid: kuidas lõimida kaasaegset kunsti ja kunstiharidust”.
Aastatel 2010 – 2012 toimub IDEElaboratooriumi raames koostööprojekt “IDEElaboratooriumid: kuidas lõimida kaasaegset kunsti ja kunstiharidust”. Projekti rahastab Euroopa Komisjon, Elukestva õppe programmi Comeniuse alaprogrammist. Projektis osaleb 7 kooli Eestist, Soomest, Lätist ja Portugalist.
Projekti “IDEElaboratooriumid: kuidas lõimida kaasaegset kunsti ja kunstiharidust” eesmärgiks on kaaaaegse kunsti ja kunstihariduse lähendamine. Koostöö tulemusel valmib avatud ja jätkusuutlik platvorm ideede ja parimate praktikate vahetamiseks, kuidas integreerida senisest enam kaasaegset kunsti koolide õppetegevusse.
Osalevad koolid
Projektis osaleb 7 kooli neljast riigist: Sally Stuudio (koordinaator) ja Tartu Lastekunstikool Eestist, Janis Rozentals Riia Kunstikkeskkool Lätist, Vantaa Kunstikool ja Sara-Hildén’i Akadeemia Soomest,Viriato Keskkool ja Alves Martins Keskkool Portugalist.
Koolinoorte kaasaegse kunsti triennaal Eksperimenta! (E!) kohta lähemalt vaata siit !
IDEElaboratoorium 2011 vaata siit !
Vaata ka siit !
Wednesday, 21 September 2011
Friday, 2 September 2011
Thursday, 1 September 2011
Arvutijoonistuste konkurss tulekul!
1. septembrist 14. novembrini 2011 ootavad EENet, Eesti Metsaselts ja RMK
kõiki arvutiga joonistama. Ootame põnevaid pilte nii suurtelt kui
väikestelt.
Arvutijoonistuste võistlus on pühendatud rahvusvahelisele metsa-aastale,
mis väärtustab inimese rolli metsas ja metsa tähtsust inimesele. Parimate
piltide autoreid ootavad auhinnad.
Pilte saab esitada 1.septembrist 14. novembrini 2011. Valida on üheksa
teema seast. Täpsemad tingimused ja piltide esitamine:
http://joonistaja.eenet.ee/
Edukat aastat, häid ja loomingulisi mõtteid soovib
Maria Ristkok
EENet, Raekoja plats 14, Tartu 51004
Tel 730 2110, faks 730 2111; http://www.eenet.ee
Wednesday, 24 August 2011
Sillamäe poiss ja tema ajamasin - Kultuur - Virumaa Teataja
Sillamäe poiss ja tema ajamasin - Kultuur - Virumaa Teataja
NB!
"Millega peaks teid köitma mingi (Viru) maakoht, et tahaksite sinna elama asuda, või on Tallinn ikkagi Eesti kõige elamisväärsem paik? Miks?
Tallinn on elamisväärne põhiliselt sellepärast, et seal on rahvusraamatukogu ja Tallinna ülikooli raamatukogu. Mul on vaja suuri raamatukogusid. Kui ma saaks vabaneda sellest sõltuvusest, siis võiks elada palju väiksemateski kohtades," vastab reporter Inna Grünfeldtile raamatu autor.
Vaata ja osta siit ! Võta järjelorda ja laenuta !
Autorist lähemalt vaata siit! raamatu sünniloost vaata siin, kirjastaja kodulehel!
Rahvusraamatukogu kirjandusreferendilt - Maire Liivametsalt kokkuvõtlik ülevaade raamatust siin.
Wednesday, 27 July 2011
Metadata for Digital Collections A how-to-do-it manul
Metadata for Digital Collections A how-to-do-it manual Stephen J Miller Price: £49.95 Price (to CILIP members): £39.96 ISBN: 978-1-85604-771-5 Telli siit! Vaata sisu siit ! |
Wednesday, 22 June 2011
Arkaadia: lasteluule andmebaas
Lasteluule andmebaas
saab otsida luuletusi mingil kindlal teemal (näiteks tähtpäevadeks). Siit ei leia tervet luuletust, vaid saab teada, millises raamatus või ajakirjas on see ilmunud. Luuletusi saab otsida autori, pealkirja, märksõna ja isegi luuletuse esimese rea järgi.Andmebaas on koostatud Tartu Linnaraamatukogu kogude põhjal.
Koostajateks on Tartu Linnaraamatukogu töötajad, kontaktisik Tiina Lutter (tiina.lutter@luts.ee).
Monday, 30 May 2011
Lõpetajad ja alustamine aastal 2011 !
Vaata lähemalt:
siit ja siit !
Sekretär:
Supilinna uut treppi kaunistab platvorm - Uudised - Tartu Postimees
Supilinna uut treppi kaunistab platvorm - Uudised - Tartu Postimees
Poolt ja vastu ? Loe siit
ja siit !
Projekti autorid: Tiit Sild, Tartu linnaarhitekt ja Henn Runnel, maastikuarhitekt.
Loe maastikuarhitekt Henn Runneli kohta lähemalt siit , vaata maastikukunsti (land-art) Henn Runneli 2. kursusel (2005) kirjutatud kunstiajaloo referaadi teemal "Land art ehk maastikukunst. Alged ja olemus" siit !
Henn Runnel : Siin- ja sealpool musta maja ;
Linn ja igapäevaeluPublic urban space in the new centre of Tartu
Thursday, 21 April 2011
Lasteraamat ja pildid: Eesti Lugemisühingu konverents
Kutse Eesti Lugemisühingu rahvusvahelisele konverentsile „Pilt ja Tekst“ (Picture & Text)
Tallinna Ülikoolis 8.-10. juunil 2011
Ettekannete teemadeks on pildiraamat ja selle võimalused hariduses, lastekirjanduse suhe multimeediaga, laste lugemise juhtimine ja lastekirjanduse arengujooned Ida-Euroopas.
Üheks peaettekandjaks on Serge Terwagne, kes õpetab Belgias lasteaiaõpetajatele pildiraamatutarkust.
Ta loeng on 8. juunil ja DVD-dega töötuba 10. juunil.
Penni Cotton Suurbritanniast tutvustab Euroopa Pildiraamatu Kollektsiooni ideed.
Petros Panaou teeb sellest töötoa. Tõlge eesti ja vene keelde.
10. juuni on eeskätt tegevõpetajatele. Autorid tutvustavad oma uusi teoseid, esinevad praktikud eesti koolidest ja lasteaedadest ja päev lõpeb Eesti Lugemisühingu parimate õpetajate tunnustamisega.
Registreeruda saab sellel aadressil !
Eestikeelne programm vt siit!
14 15 Viive Noor
15 15-15 30 üllatuskülaline
15 30 Penni Cotton (Suurbritannia). Pilt ja tekst Euroopat väärtustamas
16 15 Elina Druker. Aktuaalsed suundumused pildiraamatu esteetikas
9. juuni 2011
10 00 Serge Terwagne (Belgia). Pildiraamat lasteaias ja algkoolis
11 – 13 00 Sektsioonid 1 ja 2
Sektsioon 1
Vaateid pildiraamatule
Olga Mäeots (Venemaa). Illustratioon kui metafoor
Anna Gubergrits. Pilt tsaariaja lasteajakirjanduses
Danguole Šakavičiute. Leedu pildiraamat: otsides mõtet
Emilia Ohar. Massikultuuri ja kõrgkunsti vahepeal: lasteraamat tänases Ukrainas
Sektsioon 2 (ilma tõlketa ruum)
Lastekirjandus ja multimeedia
Jaanika Palm. Multimedialiseerumine Andrus Kivirähki moodi
Marek Oziewicz. Esimene poola combo-lugu: Andrew Maleszka's Magic Tree
Susana Quesado (Portugal). Surm lastekirjanduses
Majda Koren (Sloveenia). Julgustades noori inimesi uue meedia abil lugema
Laste maailm kirjanduses
Irina Arzamastseva (Venemaa). Laste maailm romaani aegruumis
Ilze Stikane. Mäng kui tee teise maailma uuemas läti lastekirjanduses (2007-2010)
Irena Baliule. Tõsielu ja väljamõeldis leedu kirjaniku Vytaute Žilinskaite lasteproosas
Olga Pichugina (Venemaa). Tüdruk pallil.
Sektsioon 4 Erisugused lugejad
Aksinja Kermauner (Sloveenia). Pimedad lapsed ja pildiraamatud
Božena Kolman Finžgar (Sloveenia). Lugemine ja puhkus
Sabina Hribar (Sloveenia). Jutuvestmine koolieelses hariduses
Barbara Hanuš (Sloveenia). Kakskeelsed pildiraamatud
Jaanika Monroc. Pildiraamat eesti ja prantsuse hariduses
16 00 – Petros Panaou. Euroopa Pildiraamatute Kollektsioon II
17 00 vastuvõtt Tallinna Ülikooli aatriumis
10. juuni EESTI PÄEV
9 30 Serge Terwagne – töötuba pildiraamatu didaktikast (M-218, tõlge)
11 00 ettekanded
Helin Puksand. PISA test eesti õpilaste lugemisoskusest
Erkki Pung. Laste lugemine ja e-raamat
Edna Vahter. Pildimaailm õpikeskkonnana
Kaie Belkov, Mare Müürsepp. Euroopa pildiraamat eesti kogemuses
Tuba 1 Toreda kogemuse tuba
Anneli Laamann; Eve Saare. Lasteaias pildiraamatuga
Anne Koppel, Kaja Lepik. Metoodilised võtted töös pildiga 1. kooliastmes ja 1.- 2.kooliastme
õpiabitundides
Heli Prii. Lapsed kirjutavad
Piret Soodla. Pilt ja jutustus
Tuba 2 Uue raamatu tuba
Riina Kasser – Ave Teeäär, pildiraamat vanalinnast
Tiia Artla – Pimedate raamatud
Kadi Lukanenok. Jälle need lugemismängud!
Jaanika Ramson. Lasteraamatu valiku kriteeriumid
Kaja Kivisikk. Teeme koos raamatuid
Tuba 3 Õpime hieroglüüfe
Konfutsiuse Instituudi õpetajad. Algkursus hieroglüüfkirjas
16 00 Eesti Lugemisühingu koosolek, paremate pärgamine
KONVERENTSITASUD
Varane registreerimistasu (kuni 30.aprill 2011) Põhipakett (sisaldab konverentsimaterjale, lõunasööke 9.-10. ja vastuvõttu) 45 €
Varane registreerimistasu EstRa liikmetele (kuni 30.aprill 2011) Põhipakett (sisaldab konverentsimaterjale, lõunasööke 9.-10. ja vastuvõttu) 42 €
Hiline registreerimistasu (alates 1.mai 2011) Põhipakett (sisaldab konverentsimaterjale, lõunasööke 9.-10. ja vastuvõttu) 50 €
Hiline registreerimistasu EstRa liikmetele (alates 1.mai 2011) Põhipakett (sisaldab konverentsimaterjale, lõunasööke 9.-10. ja vastuvõttu) 47 €
Ainult Eesti päev (materjalid ja lõunasöök):
Varane registreerimistasu (kuni 30.aprill 2011) 11 €
Varane registreerimistasu EstRa liikmetele (kuni 30.aprill 2011) 8 €
Hiline registreerimistasu (alates 1.mai 2011) 15 €
Hiline registreerimistasu EstRa liikmetele (alates 1.mai 2011) 12 €
Varane registreerimistasu kehtib vaid siis, kui registreerimistasu kantakse üle enne 1.maid 2011
(EstRa liige on Eesti Lugemisühingu liige, kes on liitunud ühinguga enne 30.aprilli 2011, liitumiseks saada oma soov reading@tlu.ee )
Registreeruda saab aadressil http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=5459
MTÜ Eesti Lugemisühing: tel: 52 65 305 reading@tlu.ee
Tuesday, 19 April 2011
Noorukit paeluvad halli varjundid - Kultuur - Tartu Postimees
Noorukit paeluvad halli varjundid - Kultuur - Tartu Postimees
Kahrut tahab kindlasti minna Tartu Kõrgemasse Kunstikooli edasi õppima. Mitte küll joonistamist või maalimist, vaid hoopis skulptuuri.
Vaadake meie virtuaalgaleriid või tulge kohale Jakobi 52 (E-R kell 15-19).
Seal on müügil ka mõned meie õpilase Kahruti tööd.
Tartu linna ja maakonna üldhariduskoolide
kunstiolümpiaadil “Kunstilained 2011”, mis toimus juba 7. korda sai Kahrut 1. koha (I koht 10.-12. kl. arvestuses).
Kooli juhtkond avaldab tänu järgmistele Tartu Lastekunstikoolis käivatele õpilastele:
Kahrut Vilbaste (I koht 10.-12. kl. arvestuses)
Edward Juhkam (I koht 7. –8. kl. arvestuses)
Sofia Volkova (I koht 7. –8. kl. arvestuses)
Janeli Õun (II koht 7. –9. kl. arvestuses)
Anari Västrik (III koht 7. –9. kl. arvestuses)
Timmu Tollimägi
Anni Jürgenson
Gerda Nurk
Anna Beljajeva
Brigita Eva Tamm
Julia Noorsoo
Karolin Kelpman
kes osalesid Tartu linna ja maakonna üldhariduskoolide kunstiolümpiaadil “Kunstilained 2011”
Friday, 8 April 2011
Enn Tegova näitus -Polematus / Non(e) Existence - 08.04.2011 - 01.05.2011 Tallinna Kunstihoone Galeriis
Enn Tegova näitus Tallinna Kunstihoone Galeriis 08.04.2011 - 01.05.2011
ja veel teavet 55655014
... Enn Tegova (1946) kunstnikuelu on olnud seotud Tartuga: kunstiõpinguid alustas ta Tartu ülikooli kunstikabinetis Kaljo Põllu ajal ning oli üks Tartu legendaarse kunstirühmituse Visarid asutajaid.
Hiljem jätkas kunstiõpinguid Tartu kunstikoolis ning töötas 1978–2004 Tartu lastekunstikooli direktorina.
2008. aastal lõpetas ta Tartu Kõrgema Kunstikooli maali ja maalingute restaureerimise erialal.
Visarite-päevil alustas ta pop-kunsti laadis töödega, 1970ndail tuli ta kunsti abstraktsionism, kümnendi keskel hüperrealism, 1980ndaist peale on teda huvitanud sürrealism, selle seotus mütoloogiaga, sageli just kunstniku omamütoloogiaga. Kuulub rühmitusse Para. Maalikunsti kõrval on ta teinud installatsioone ning harrastanud tegevuskunsti. "Polematus" on Enn Tegova teine isikunäitus Tallinnas.
Näituse kontseptuaalseks aluseks on eitus ehk siis selle, mida pole olnud, mida pole tehtud, mis pole kuhugi mitte mingeid jälgi jätnud, esiletõstmine. Näituse pealkirjas rõhutab kunstnik mitteolemist, mittetoimumist, mittetegemist kahekordselt, kasutades isegi veidi kummaliselt mõjuvat vormi „polematus”, mis on parafraas legendaarse Tartu luuletaja Artur Alliksaare luulereale „olematus võinuks olematu olla”. Pealkirjas on veel teinegi viide: Rootsis elanud eesti sürrealismi suurkuju Ilmar Laabani kõige lühemale luuletusele „sure matus” ehk siis, et ei mingit matust või „pole matus”.
Väljapaneku keskmes on 8-meetrine Bernt Notke „Surmatantsust” inspireeritud maal, mida võib vaadata ka kui lõppematut protsessiteost: kunstnik alustas selle maalimist Tartu lastekunstikooli galeriis (sest ateljee ei ole nii suur), jätkab koos õpilaste ja kõigi soovijatega 15. aprillil ning pärast Tallinna näituse lõppu Tartus, ilmselt kirjanike maja krüptikohvikus ja mujalgi- koos kõigiga, kes tahavad jätta oma jälje kuhugi, kuhu seda ei saa jätta, kus see ei salvestu.
Nii suur pannoo kui ka seda ümbritsevad väiksemad pildid on omamoodi tagasivaade, meenutus sellest, mida enam pole ning nendest, keda enam pole. Sõpradest, kolleegidest, kaaslastest. Näod (ehk siis viide olnule) tema maalidel on esitatud erinevates olemise faasides: on selgeid ja äratuntavaid nägusid, on uduseid, peaaegu olematuks muutunud nägusid. Nägusid, kes on läinud „olemisest polemisse”, kui kasutada kunstniku enda kõnepruuki. Aga on ka neid, kes on varjust välja või siis ette toodud.
Tegova panno taustaks on Tartu linn: linn, kuhu tullakse neljaks või viieks aastaks õppima ja kust jälle minnakse ära.
Ehk nagu on väljendanud Tartu lastekunstikooli galerist Margus Kiis: „Inimesed, kes ühel hetkel on Tartus äärmiselt olulised, on järgmisel siit kadunud, nii või teisiti. Tartu on linn, mis alatasa poleb.”
Ja mida vaatamata sellele (p)olematusele, püütakse määratleda millegi püsiva nagu Tartu vaim (vaimsus) kaudu.
Reedel, 15. aprillil 2011 kell 12–18 ühisaktsioon Tallinna Kunstihoone Galeriis Vabaduse väljak 6
kõik on oodatud koos kunstnikuga näituse pikimat, 8-meetrist pilti ühiselt maalima!
Loe: EPL, 16.04.2011 !
Loe: Kristina Valdru: Tartu psühhodeelne bluus, Sirp, 29.04. 2011 :
Tartu legend
Kunstihoone galeriis on veel võimalik vaadata kunstnik Enn Tegova maalinäitust „Polematus”. Tegova on Tartu kunstnik. Kunstniku päritolu eraldi rõhutamine võib tunduda anakronismina, Tallinna ja Tartu konfrontatsiooni toitmisena, aga ei ole seda siiski. See näitus räägibki peamiselt Tartust, kuid see ei ole vana lugu sellest, kuidas Tartu on kunstilises mõttes provints ja Pallase impressionistlikult värviline vari laiub üle linna. Ehk oli see nii 1960ndatel, praegu on see pigem üks paljudest okupatsiooniaja poolvaledest, mis on mugavusest käibele unustatud. Tegova on tegelikult ka ise osa kuuekümnendate legendist. 1960. aastatel Kaljo Põllu (1934–2010) käe all Tartu ülikooli kunstikabinetis õppisid paljud, mõned kujunesid kunstnikeks. Tegova sai oma sissekirjutuse eesti kunstiajalukku kui avangardse rühmituse Visarid (1967–1972) asutajaliige. Tollase Tartu vaimne õhustik kandis tagantjärele sürrealistlikuna mõjuvat vastuolu, „suletud linnas”, kus asus okupatsioonivägede sõjaväelennuväli, oli ülikooli kunstikabinet kui väike õhuaken, kust hoovas sisse lääne kunsti kõige värskemaid tuuli. Pallas ei olnud selle rühmituse noortele Tartus kunsti sünonüüm, vaid sõimusõna.
Moodne kunst erutas tollal paljusid, ülikoolilinna kultuurielu üheks keskmeks oli interdistsiplinaarse programmiga ülikooli kohvik – segunesid kunst, muusika, kirjandus. Rühmituse laiali minnes olid mitmedki selle liikmed juba tegelikult jala n-ö päris kunstimaailma ukse vahel saanud, võitnud võimaluse esineda ametlikel näitustel. Legend legendiks, läbilöögi saavutamine, legaliseerumine ametlikul kunstiväljal oli reaalselt siiski ka rühmituse loomise eesmärgiks olnud. Päranduseks said laiali läinud grupi liikmed kindlasti palju parema ettekujutuse kaasaegsest kunstist ja kunstiteoreetilise alushariduse, kui seda oleks Tallinnas võimaldanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ametlik kunstiharidus, laiapõhjalised kogemused ja sildi „visarid”. Tegova kui tunnustatud kunstipedagoogi (kelle hindamatu panus on Tartu lastekunstikooli ülestöötamine ligi veerandsajandi jooksul) puhul tekib paratamatult kiusatus hakata otsima Põllu kui andeka pedagoogi mõju.
Pedagoog aktsioonis
„Polematuse” formaat erineb traditsioonilisest maalinäituse vormist oma kohatise lõpetamatuse (siiski mitte poolikuse) ja lausa robustse interaktiivsuse poolest. Näitus on protsessi osa: selle eelmisi faase sai näha juba veebruaris Tartus näitusel „Kiirkiri ehk tahhügraafia”, kunstnik on lubanud sellele ka jätku. Situatsioon, kus maalikunstnik lubab, lausa nõuab, et teised tema loomeprotsessi füüsiliselt sekkuksid, ei ole meie kunstipraktikas tavaline. Mündi üks pool on muidugi kollektiivne maalimisaktsioon kui performance. Tegova on dokumenteeritult üks esimesi järjepidevamaid tegevuskunsti viljelejaid ja propageerijaid Eestis, seda juba ajakirja Noorus suvelaagrite (need eesti kultuuriloos olulised üritused toimusid aastatel 1966–1969) ja Visarite aktsioonide ajast. Ta on osalenud ka 1980ndatel paljudes mängulistes aktsioonides Tartu linnaruumis, kus aktiivseteks tegijateks olid teiste seas näiteks Raivo Kelomees, Harry Liivrand, Aime Hansen, ning kutsunud ellu tegevuskunstide öö, mis 2000ndate algul koondas Tartusse Eesti aktsioonikunsti tipud. Aktsioon ja Tegova käivad koos. Tegevuskunstnik on aga ühtlasi õpetaja, kes näib viskavat oma õpilasi samamoodi vette või pulbitsevasse kunstiellu, nagu omal ajal targalt ja taktiga oskas seda teha Põllu.
„Kas te ei karda, et meil ei pruugi tulla kõige paremad pildid?” küsis üks nutikas õpilane Tartu lastekunstikooli galeriis veel tühja krunditud lõuendi ees, kui modell oli poosi sisse võtnud ja mahukast „Surmatantsust” oli maalitud alles taust ja figuurivisandid. Mida Tegova tookord värvituubide vahelt täpselt vastas, tööks vajalike raamatute ja jooniste virnad lastekunstikooli tiibklaveril kõrgumas, pintsel Vaino Vahingu näole värvi andmas? Vastus hajus galerii kõrgete lagede alla, aga kindlasti eeldab selline metoodika (enese) usaldust ja julgust. Kunstniku leemepatta on põnev kaeda, pean tunnistama. Kunstniku tööprotsessi ja meetodite avalikustamine on suur vastutulek kriitikule ja kunstiajaloolasele, aga kindlasti erutav publikule ning nauditav ja enesehinnangut kõditav osalejatele.
Tuesday, 29 March 2011
Kevadisel koolivaheajal 2011 käisid Tartu Lastekunstikooli õpetajad Pihkva Lastekunstikoolis näitust avamas
Pildil: Pihkva Lastekunstikooli direktor Venemaa Kunstnike Liidu liige Oleg Nikolajevitš Tsvetkov
koos Tartu Lastekunstikooli pedagoogidega -
vasakult: Reeli Kõiv,
Kaja Tamm,
Lauri Tamm,
Enn Tegova.
Pihkva Lastekunstikool - loodud 1967.a. - teeb laialdast rahvusvahelist koostööd.
Vaata näiteks siit : 14 янв - 1 мар в Детской художественной школе Пскова открылась выставка «Под солнцем Прованса», созданная по итогам русско-французского пленэра. Все работы выставки - в основном это провансальские пейзажи и изображение улочек Арля, нарисованные маслом и пастелью, работы в технике батик...
siit: выставка зарубежного плаката.
Tartu kunstiõpilaste näitusele - "Наш пестрый Мир" - järgneb suvel Pihkva õpilaste ja õpetajate kunstinäitus Tartu Lastekunstikoolis, samuti võtavad tartlased osa Pihkvas korraldatavast rahvusvahelisest 2011 plenäärist.
Friday, 18 March 2011
Kuulus kunstnik sai enda loomingu väärilise raamatu - Kultuur - Tartu Postimees
Kuulus kunstnik sai enda loomingu väärilise raamatu - Kultuur - Tartu Postimees
Maie Raitar, Andres Sööt, «Konrad Mägi. Kunstnik. Looming. Aeg»,
Ilmamaa, 2011, 407 lk.:
" ...Konrad Mäe elu ja loomingu parimaid tundjaid Maie Raitar (1944–2008) jõudis panna käsikirjale punkti. Trükise ilmumist pidurdas rahanappus, mille üle kaebas ju pidevalt ka Mägi. Nii tulebki mahukat raamatut esitlema teiseks autoriks märgitud filmimees Andres Sööt.
«Kuigi minu nimi figureerib raamatus koos Maie Raitariga, on autor sisuliselt ainuisikuliselt tema,» ütles Sööt."
Ilmumisaasta | 2011 |
ISBN | 978-9985-77-242-3 |
retsensent | Mirjam Peil |
toimetaja | Katre Ligi |
kujundaja | Tiit Jürna |
fotod | Stanislav Stepaško |
fotod | Mart Trummal |
fotod | Andres Sööt |
Lehekülgi | 408 |
Mõõdud | 240x300 |
Köide | kõva köide, ümbrisega |
Hind | 52.80 € |
Teda on ärgitanud stiilimuutustele matkad ja erinevad elukohad, kuid tihti on
kunstnik ühendanud uueks veenvaks tervikuks mitmeid ajas ja ruumis kaugeid algeid. Mäe jaoks ei olnud kunst mitte jäljendus, vaid alati eneseväljendus, eneseteostus ja uue maailma loomine vastavalt välisilmast tekkinud muljetele. Kogu tema loomingus helises kaasa tema kaasaegne kunstiareng, kuid seda täiesti isikupärases käsituses.
Ligikaudu paarikümne aasta jooksul oli Konrad Mägi olnud üks kõige populaarsematest eesti kunstnikest. Ta lõi oma erilise maastikukooli, sugereeris hulkadele oma loodustunde, oma värviilma, oma kunstilise ilmamõistmise ja vastuvõtlikkuse.
Käesolev raamat sisaldab hinnatud kunstniku tööde reproduktsioone (sealhulgas haruldasi, kodumaal tundmata töid), tema kaasaegsete kommentaare ja arvamusi ja killukesi tema elust ja ajast.
Resümee tõlge inglise keelde Alias Tõlkeagentuurilt.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital, Sihtkapital Eesti Mõttelugu ja Tartu Kultuurkapital.
Vaata Konrad Mägi Ateljee kohta siit, Konrad Mägi looming Tartu Kunstimuusemi virtuaalgaleriis,
Loomerahvas trükib ise oma teoseid, nagu tahab - Kultuur - Tartu Postimees
Tartu kirjandusmajas esitleti 15.03.2011 osaühingu Gutenbergi Pojad poolt trükitud kuut raamatut, milles on seitse teost:
• Siim Pauklin, «Aheldatud Jõgeva», luule
• (:)kivisildnik, «Liivlased ja saurused», luule ja fotod
• Priit Salumaa, «Viimased viisteist aastat», luule
• Kaido Tee, «Kohtunik Tupova paha päev : pildikesi eesti elust», jutud
• Veiko Belials, «Sina ja vaikus ja pajud», luule
• Kaarel Kressa, «Vereurmarohumesi», ja Krafinna, «Teki all ja
köögikardinate taga», ühisraamat, luule
Need olid valminud print-on-demand (raamat nõudmisel) viisil.
Viit neist oli vaid 20 eksemplari.
Gutenbergi Poegade omanik on kunstiteadlase haridusega Karol Kallas
vaata siit ja siit ka!
Wednesday, 2 March 2011
Näituste sari : LASTEKUNSTIKOOLI VILISTLASED
Helen Ankudiova, Katrin Orav, Helen Lepiku, Anne Hirson, Kristel Kruttu, Milvi Loid, Mirjam Hinn, Aleksander Erstu, Alina Topši, Maria Rootsmäe, Kersti Teenu, Helen Rammo, Viktoria Arro ja Maarja Heinsoo.
NB! Tartu Lastekunstikooli vilistlased tutvustavad oma loomingut:
Vaata ka teisi koolimajas toimunud näitusi siit!
Friday, 28 January 2011
Raamat läti sõpruskooli ajaloost: Skola. Jaņa Rozentāla Rīgas mākslas vidusskolas vēsture
vaata siit lähemalt Riia Kunstikooli ajaloo ja praeguste tegemiste kohta! Riia Lastekunstikooliga teeb Tartu Lastekunstikool koostööd.
Riia Kunstikooli ajaloost kõnelev raamat -
Astahovska Ieva : Skola. Jaņa Rozentāla Rīgas mākslas vidusskolas vēsture - on sõpruskooli kingitus.
Veel raamatuid Läti kunstist ja kunstnikest vaata siit!
Tuesday, 25 January 2011
Pärnu Zonta klubi Andeka lapse stipendiumifondi toetuseks on üllitatud kunstiraamat!
2010. aasta lõpus ilmus uus kunstialbum -
sisutihe ülevaate kunstnik ja kalligraaf
Vello Paluoja loomingust - ühe ajastu ülevaade
ka läbi kaasaegsete
intervjuude.
Nii kunstnik ise kui raamatu koostaja
Silvia Paluoja on aga välja tulnud
hea sooviga, et kogu raamatute müügist
laekuv tulu läheb Pärnu Zonta klubi
Andeka lapse stipendiumifondi. Sel eesmärgil
on ka raamatute levitamine
Pärnu Zonta klubi liikmete ülesanne ja
kauplustesse see müügile ei
jõua.
Vaata lähemalt siit!
Albumi hind on 10 eur ja ühe raamatu
saatmiskulu on 1.80 eur. Kui soovitakse
eksemplare rohkem, siis selgub saatmiskulu peale selle protseduuri
vormistamist postkontoris.
Raamatu eest saab tasuda ülekandega arve alusel, mille esitame. Raamatu
soovist palume teatada meilitsi artis@reiser.ee
Heade soovidega,
Viivika Orula
Pärnu Zonta klubi
viivika@reiser.ee
5214210
Wednesday, 19 January 2011
Uus näitus "Mälukandjad" - Epp Margna maalid Tiigi 61 fuajees
telefon +372 51 447 18
e-mail hinokad@metsas.ee
Lõpetanud Tartu Lastekunstikooli.
Tartu Kunstikooli lõpetanud 1984.aastal Personaalnäitusi teinud al. 1994
Kaile Kabun nendib Võrumaa Teataja 15. veebruar 2007 : "Vanarahva fantaasia ja vaimuvärskuse on Epp Margna sõna otseses mõttes ka oma piltides särama pannud: need on erksates värvides, pilkupüüdvad. "
Loe Külauudistest : "Õkva tuulsamal pääväl, ku süküs tull’, tulli katõsa naist laulutsõõrist Võromaa Lauluimäde Niserduse kokko kunstnik Margna Epu puulõ Kanepi kanti Kaagri küllä, õt umal käel perrä pruuvi, kuis mi esiimä vanal aol maa seeh savipottõ paloti..."
Epp Margna töid vaata veel ka kunstniku võrgukataloogist siin !
Siit vaata Tartu Lastekunstikooli näitusi!