Lapsed loovad oma kõiksuse" - Pihkva Lastekunstikooli näitus Tartu Lastekunstikooli Galeriis

Pihkva Lastekunstikooli õpilastööde näituse "Lapsed loovad oma kõiksuse" Tartu Lastekunstikooli Galeriis avamine on 30. aprillil 2012 kell 16.00:

1. Alina Telnova, 13 a. - “Õnne noorpaarile!” («Совет да любовь»). Ornament. Õp. N.A. Jegupets

2. Katja Muratova, 16 a. – “Muusikaline natüürmort” («Музыкальный натюрморт») . Värviline linogravüür. Õp. O. N. Tsetkov

3. Aleksei Tolstopjatov, 17 a. - “Peeter Suur - ehitaja” («Пётр - строитель») . Paber, tušš. Õp. O. N. Tsvetkov

4. Dima Ivanov, 16 a. - “Natüürmort idamaise kannuga” («Hатюрморт с кумганом» ). Paber, akvarell. Õp. I. O. Makeejev

5. Nadja Prahhova, 13 a. - “Hüvasti, Pariis!” («До свидания, Париж!»). Paber, akvarell, geelpliiats. Õp. I. I. Ljalina

6. Dima Ivanov, 16.a. – “Natüürmort sinise vaasiga” («Hатюрморт с синей вазой»). Paber, akvarell. Õp. I. O. Makejev

7. Ksenia Glumakova, 13 a. – “Hommikune laul” («Утренняя песня»). Ornament. Õp. N.A. Jegupets

8. Kolja Denisjev, 17 a. – “Rõõmus natüürmort” («Радостный натюрморт»). Paber, guašš. Õp. I. O. Makeejev

9. Kolja Denisjev, 17 a. – “Natüürmort kausiga” («Натюрморт с миской»). Paber, akvarell. Õp. I. O. Makeejev

10. Alina Pavlova, 16 a. – “Kurva kuju rüütel” («Рыцарь Печального образа»). Gravüür papil. Õp. O. N. Tsetkov

11. Katja Samuilova, 16.a. – “Don Quijote ja Sancho Panza” («Дон Кихот и Санчо Панса») . Gravüür papil. Õp. O. N. Tsetkov

12. Aleksei Tolstopjatov, 16 a. – “Doktor Aibolit” («Доктор Айболит»). Kollaaž. Õp. O. N. Tsetkov

13. Vika Petrova, 9 a. – “Fantaasia” («Фантазия») . Kollaaž. Õp. S. F. Rõžkova

14. Nastja Meleškina, 9 a. – “Minu tuba” («Моя комната»). Kollaaž. Õp. S. F. Rõžkova

15. Katja Muratova, 14 a. – “Ulmelinn” («Фантастический город»). Kollaž. Õp. I. O. Makeejev

16. Vika Dudkina, 14 a. - “Ulmelinn” («Фантастический город»). Kollaž. Õp. I. O. Makeejev

17. Saša Korobova, 14 a. – “Lilled” («Цветы»). Vahakriibe (grataaž). Õp. O. N. Tsetkov

18. Olja Zabuljeva, 13 a. – “Lilled ja linnud” («Цветы и птицы»).Vahakriibe (grataaž). Õp. T.V. Borissova

19. Oksana Harenko, 16 a. – “Nõidus” («Колдовство»). Kollaaž. Õp. O. N. Tsetkov

20. Olja Tereštšenko, 16 a. – “Mürdipuu haldjas” («Фея миртового дерева» ). Kollaaž. Õp. O. N. Tsetkov

21. Dima Kasatkin, 15 a. – “Prohvetlind" («Гамаюн - птица вещая»). Paber, guašš. Õp. O. N. Tsetkov

22. Anja Bobrovskaja, 15 a. – “Slaavi taevajumalus” («Сварог»). Paber, guašš. Õp. O. N. Tsetkov

23. Liza Gusarova, 14 a. “Sadko ja meretsaaritarid ” («Садко и морские царевны»). Paber, tušš. Õp. L.A. Momotova

24. Daša Durnejeva, 15 a. - “Nois” («Нойс»). Paber, guašš. Õp. O. N. Tsetkov

25. Rustam Anpilogov, 12 a. – “Maaelu natüürmort” («Сельский натюрморт»). Paber, pliiats. Õp. O. N. Tsetkov

26. Ruslana Miniahmetova, 13 a. “Natüürmort viiuliga” («Натюрморт со скрипкой»). Paber, pliiats. Õp. O. N. Tsetkov

27. Nastja Haritonova, 14 a. “Natüürmort merekarbiga” («Натюрморт с морской раковиной»). Paber, pliiats. Õp. O. N. Tsetkov

28. Olja Grigorjeva, 14 a. – “Keskustelu” («Беседа»). Paber, pliiats. Õp. O. N. Tsetkov

29. Ilja Medvedev, 14 a. – “Pärdik” («Мартышка»). Paber, pliiats. Õp. O. N. Tsetkov

30. Marina Lukina, 12 a. - “Natüürmort” («Учебный натюрморт»). Paber, pliiats. Õp. O. N. Tsetkov

31. Dima Džangirjan, 11 a. - “Natüürmort” («Учебный натюрморт»). Paber, pliiats. Õp. O. N. Tsetkov

32. Maša Gergert, 12 a.. – “Natüürmort kannudega” («Натюрморт с крынками»). Paber, pliiats. Õp. O. N. Tsetkov

33. Liza Sergejeva, 11 a. - “Kuup ja vaas” («Кубик и ваза»). Paber, pliiats. Õp. O. N. Tsetkov

34. Maša Serova, 15 a. – “Drapeering” («Драпировка»). Paber, pliiats. Õp. O. N. Tsetkov

35. Kolja Denisjev, 16 a. – “Plenäär Pihkvas” («Пленэр в Пскове»). Paber, pastell, pliiats, sangviin. Õp. O. N. Tsetkov

36. Maša Serova, 18 a. – “Dovmonti linnas” (« В Довмонтовом городе»). Paber, akvarell;

– “Keskpäev Mirožki kloostris” («Полдень в Мирожском монастыре»). Paber, guašš. Õp. O. N. Tsetkov

37. Dima Ivanov, 16 a. – “Vanaaegne aken” («Старинное окно»). Toneeritud paber, geelpliiats. Õp. O. N. Tsetkov

38. Dima Ivanov, 16 a. – “Pokrovski pühakoda” («Покровская церковь»). Paber, akvarell. Õp. O. N. Tsetkov

39. Kolja Denisjev, 16 a. – “Üle jõe” («Над рекой»). Paber, akvarell. Õp. O. N. Tsetkov

40. Sonja Anohhina, 12 a. – “Pokrovski väravad” («Покровские ворота»). Paber, segatehnika. Õp. O. N. Tsetkov

41. Vika Golohvostova, 14 a. “Pokrovski torn” («Покровская башня»). Paber, segatehnika. Õp. O. N. Tsetkov

42. Kristina Jankiv, 14 a. “Geomeetriline ornament” («Геометрический орнамент»). Paber, värviline pliiats. Õp. N.A. Jegupets

43. Ira Kuzmina, 13 a. – “Luik ja liiliad” («Лебедь и лилии») . Ornament. Õp. N.A. Jegupets

44. Julia Sõnkova, 13 a. - “Must-valge ornament” («Черно-белый орнамент»); – “Ruutornament” («Квадратный орнамент»). Õp. N.A. Jegupets

45. Nataša Kendrali, 13 a. – “Linnukene tantsis polkat” («Птичка польку танцевала»). Ornament. Õp. N.A. Jegupets

46. Katja Aleksejeva, 14 a. – “Näkka, kala – suur ja väikene” («Ловись рыбка, большая и маленькая»). Ornament. Õp. N.A. Jegupets

47. Dima Ivanov, 15 a, - “Plenäär Soome lahe kaldal” («Пленэр на берегу Финского залива»). Paber, akvarell, sangviin, pliiats. Õp. L. A. Gordejeva

48. Dima Ivanov, 15 a. – “Plenäär Repinos” («Пленэр в Репино»). Paber, akvarell. Õp. L. A. Gordejeva

Tartu kunstimuuseum lõi trumbid seinale - Kultuur - Tartu Postimees

Tartu kunstimuuseum lõi trumbid seinale - Kultuur - Tartu Postimees

Reedel, 18.novembril 2011 kell 17.00
avaneb vaid 7 päevaks TKM sünnipäevanäitus "Klassikutelt armastusega".

Olete oodatud!


Näitusel «Klassikutelt armastusega» Tartu raeplatsi viltuses majas on 18.–27. novembrini esindatud 20 maaliga Pallase üks asutajaid Konrad Mägi, kelle töid on Tartu kunstimuuseumi kogudes ühtekokku 39, ning ühe-kahe pildiga alljärgnevad pallaslased (allpool sulgudes nende tööd Tartu kunstimuuseumi kogudes).


• Kristjan Raud (maale ja joonistusi kokku 31)

• Ants Laikmaa (maale 44)

• Nikolai Triik (77 maali ja 85 joonistust)

• Ado Vabbe (ligi 200 joonistust ja 60 maali)

• Villem Ormisson (18 maali)

• Aleksander Vardi (115 maali ja 79 joonistust)

• Elmar Kits (92 maali, 39 graafilist lehte ja joonistust)

• Karl Pärsimägi (47 maali, 4 akvarelli, 3 joonistust ja 10 graafilist lehte)

• Eduard Wiiralt (146 graafilist lehte ja joonistust, 3 skulptuuri)

• Jaan Koort (12 skulptuuri ja poolsada joonistust)

• Anton Starkopf (508 skulptuuri ja 1900 joonistust)

• Ferdi Sannamees (30 skulptuuri, 2 maali, 57 joonistust ja graafilist lehte)



Allikas: Tartu kunstimuuseum

"Leiunurk" : Riin Liivamägi (Rannikmaa) maalinäitus

Novembrikuus on koolimajas Tiigi 61 näha
Riin Liivamägi (Rannikmaa)
maalinäitus "Leiunurk"


Lähemalt vaata maalikunstik Riin Liivamägi tööde ja tegemiste kohta
siit: http://riin.autonomicum.com/

Enn Tegova maalinäitus Kesk-Eesti kunstigaleriis pART

Kesk-Eesti kunstigaleriis pART
1.nov - 11.dets 2011

Enn Tegova maalinäitus

TEINEKORD PM-il... ehk Põltsamaal

Enn Tegaova alustas kunstiõpinguid 1963. aastal Tartu Ülikooli kunstikabinetis, jätkas õpinguid 1974 Tartu Kunstikoolis, mille lõpetas 1978. Kuulus aastatel 1968-1972 legendaarsesse Tartu kunstirühmitusse "Visarid", oli üks selle asutajatest (kunstirühmituse "Visarid" põhikoosseisu kuulusid kunstnikud Kaljo Põllu, Peeter Urbla, Lembit Karu, Peeter Lukats, Jaak Olep, Rein Tammik, Enn Tegova ning arvustajad Asta Põldmäe, Kaur Alttoa, Toomas Raudam), ja sürrealistide gruppi Para 89 .
1976–1978 oli Enn Tegova Kunstnike Liidu Tartu osakonna nõustaja, 1978- 2004 Tartu Lastekunstikooli direktor. Aastast 1992 kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu. Enn Tegova lõpetas Tartu Kõrgema Kunstikooli maali ja maalingute restaureerimise erialal 2008. aastal.

Lõpetajad ja alustamine aastal 2011 !

Vaata lähemalt:

siit ja siit !

Vastuvõtt Tartu Lastekunstikooli põhiõppe 1. klassi ja vabade kohtade olemasolul ka vanematesse klassidesse toimub katsete alusel.

Vastuvõtukatsed 2011/2012 õppeaastaks toimuvad:

Reedel, 03.06 kell 15-18

Laupäeval, 04.06 kell 12-15

1. klassi võtame 10-12-aastaseid ja esimest korda ka 13-14-aastaseid kunstihuvilisi lapsi.

Katsed toimuvad Tiigi 61 II korrusel.

Tulla võib ükskõik kummal päeval ja kaasa tuleb võtta:

-harilik pliiats

-kustutuskumm

-akvarellvärvid ja –pintsel

-lapse ja vanema isikuttõendavad dokumendid (vajalikud avalduse täitmiseks)

Täiendavad katsed toimuvad ka 26.08 ja 27.08.2011

Lisainformatsiooni saate:
Sekretär:

marin.hiir@raad.tartu.ee

7361575

Õppealajuhataja:

piret.viirpalu@ut.ee 7361579

Kooli kodulehelt: http://www.lkk.tartu.ee

Enn Tegova näitus -Polematus / Non(e) Existence - 08.04.2011 - 01.05.2011 Tallinna Kunstihoone Galeriis

Polematus / Non(e) Existence

Enn Tegova näitus Tallinna Kunstihoone Galeriis 08.04.2011 - 01.05.2011

***

Pressiteade Reet Varblane:
ja veel teavet 55655014

... Enn Tegova (1946) kunstnikuelu on olnud seotud Tartuga: kunstiõpinguid alustas ta Tartu ülikooli kunstikabinetis Kaljo Põllu ajal ning oli üks Tartu legendaarse kunstirühmituse Visarid asutajaid.

Hiljem jätkas kunstiõpinguid Tartu kunstikoolis ning töötas 1978–2004 Tartu lastekunstikooli direktorina.

2008. aastal lõpetas ta Tartu Kõrgema Kunstikooli maali ja maalingute restaureerimise erialal.

Visarite-päevil alustas ta pop-kunsti laadis töödega, 1970ndail tuli ta kunsti abstraktsionism, kümnendi keskel hüperrealism, 1980ndaist peale on teda huvitanud sürrealism, selle seotus mütoloogiaga, sageli just kunstniku omamütoloogiaga. Kuulub rühmitusse Para. Maalikunsti kõrval on ta teinud installatsioone ning harrastanud tegevuskunsti. "Polematus" on Enn Tegova teine isikunäitus Tallinnas.

Näituse kontseptuaalseks aluseks on eitus ehk siis selle, mida pole olnud, mida pole tehtud, mis pole kuhugi mitte mingeid jälgi jätnud, esiletõstmine. Näituse pealkirjas rõhutab kunstnik mitteolemist, mittetoimumist, mittetegemist kahekordselt, kasutades isegi veidi kummaliselt mõjuvat vormi „polematus”, mis on parafraas legendaarse Tartu luuletaja Artur Alliksaare luulereale „olematus võinuks olematu olla”. Pealkirjas on veel teinegi viide: Rootsis elanud eesti sürrealismi suurkuju Ilmar Laabani kõige lühemale luuletusele „sure matus” ehk siis, et ei mingit matust või „pole matus”.

Väljapaneku keskmes on 8-meetrine Bernt Notke „Surmatantsust” inspireeritud maal, mida võib vaadata ka kui lõppematut protsessiteost: kunstnik alustas selle maalimist Tartu lastekunstikooli galeriis (sest ateljee ei ole nii suur), jätkab koos õpilaste ja kõigi soovijatega 15. aprillil ning pärast Tallinna näituse lõppu Tartus, ilmselt kirjanike maja krüptikohvikus ja mujalgi- koos kõigiga, kes tahavad jätta oma jälje kuhugi, kuhu seda ei saa jätta, kus see ei salvestu.

Nii suur pannoo kui ka seda ümbritsevad väiksemad pildid on omamoodi tagasivaade, meenutus sellest, mida enam pole ning nendest, keda enam pole. Sõpradest, kolleegidest, kaaslastest. Näod (ehk siis viide olnule) tema maalidel on esitatud erinevates olemise faasides: on selgeid ja äratuntavaid nägusid, on uduseid, peaaegu olematuks muutunud nägusid. Nägusid, kes on läinud „olemisest polemisse”, kui kasutada kunstniku enda kõnepruuki. Aga on ka neid, kes on varjust välja või siis ette toodud.

Tegova panno taustaks on Tartu linn: linn, kuhu tullakse neljaks või viieks aastaks õppima ja kust jälle minnakse ära.

Ehk nagu on väljendanud Tartu lastekunstikooli galerist Margus Kiis: „Inimesed, kes ühel hetkel on Tartus äärmiselt olulised, on järgmisel siit kadunud, nii või teisiti. Tartu on linn, mis alatasa poleb.”

Ja mida vaatamata sellele (p)olematusele, püütakse määratleda millegi püsiva nagu Tartu vaim (vaimsus) kaudu.

Reedel, 15. aprillil 2011 kell 12–18 ühisaktsioon Tallinna Kunstihoone Galeriis Vabaduse väljak 6

kõik on oodatud koos kunstnikuga näituse pikimat, 8-meetrist pilti ühiselt maalima!

Loe: EPL, 16.04.2011 !

Loe: Kristina Valdru: Tartu psühhodeelne bluus, Sirp, 29.04. 2011 :

Tartu legend

Kunstihoone galeriis on veel võimalik vaadata kunstnik Enn Tegova maalinäitust „Polematus”. Tegova on Tartu kunstnik. Kunstniku päritolu eraldi rõhutamine võib tunduda anakronismina, Tallinna ja Tartu konfrontatsiooni toitmisena, aga ei ole seda siiski. See näitus räägibki peamiselt Tartust, kuid see ei ole vana lugu sellest, kuidas Tartu on kunstilises mõttes provints ja Pallase impressionistlikult värviline vari laiub üle linna. Ehk oli see nii 1960ndatel, praegu on see pigem üks paljudest okupatsiooniaja poolvaledest, mis on mugavusest käibele unustatud. Tegova on tegelikult ka ise osa kuuekümnendate legendist. 1960. aastatel Kaljo Põllu (1934–2010) käe all Tartu ülikooli kunstikabinetis õppisid paljud, mõned kujunesid kunstnikeks. Tegova sai oma sissekirjutuse eesti kunstiajalukku kui avangardse rühmituse Visarid (1967–1972) asutajaliige. Tollase Tartu vaimne õhustik kandis tagantjärele sürrealistlikuna mõjuvat vastuolu, „suletud linnas”, kus asus okupatsioonivägede sõjaväelennuväli, oli ülikooli kunstikabinet kui väike õhuaken, kust hoovas sisse lääne kunsti kõige värskemaid tuuli. Pallas ei olnud selle rühmituse noortele Tartus kunsti sünonüüm, vaid sõimusõna.

Moodne kunst erutas tollal paljusid, ülikoolilinna kultuurielu üheks keskmeks oli interdistsiplinaarse programmiga ülikooli kohvik – segunesid kunst, muusika, kirjandus. Rühmituse laiali minnes olid mitmedki selle liikmed juba tegelikult jala n-ö päris kunstimaailma ukse vahel saanud, võitnud võimaluse esineda ametlikel näitustel. Legend legendiks, läbilöögi saavutamine, legaliseerumine ametlikul kunstiväljal oli reaalselt siiski ka rühmituse loomise eesmärgiks olnud. Päranduseks said laiali läinud grupi liikmed kindlasti palju parema ettekujutuse kaasaegsest kunstist ja kunstiteoreetilise alushariduse, kui seda oleks Tallinnas võimaldanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ametlik kunstiharidus, laiapõhjalised kogemused ja sildi „visarid”. Tegova kui tunnustatud kunstipedagoogi (kelle hindamatu panus on Tartu lastekunstikooli ülestöötamine ligi veerandsajandi jooksul) puhul tekib paratamatult kiusatus hakata otsima Põllu kui andeka pedagoogi mõju.

Pedagoog aktsioonis

„Polematuse” formaat erineb traditsioonilisest maalinäituse vormist oma kohatise lõpetamatuse (siiski mitte poolikuse) ja lausa robustse interaktiivsuse poolest. Näitus on protsessi osa: selle eelmisi faase sai näha juba veebruaris Tartus näitusel „Kiirkiri ehk tahhügraafia”, kunstnik on lubanud sellele ka jätku. Situatsioon, kus maalikunstnik lubab, lausa nõuab, et teised tema loomeprotsessi füüsiliselt sekkuksid, ei ole meie kunstipraktikas tavaline. Mündi üks pool on muidugi kollektiivne maalimisaktsioon kui performance. Tegova on dokumenteeritult üks esimesi järjepidevamaid tegevuskunsti viljelejaid ja propageerijaid Eestis, seda juba ajakirja Noorus suvelaagrite (need eesti kultuuriloos olulised üritused toimusid aastatel 1966–1969) ja Visarite aktsioonide ajast. Ta on osalenud ka 1980ndatel paljudes mängulistes aktsioonides Tartu linnaruumis, kus aktiivseteks tegijateks olid teiste seas näiteks Raivo Kelomees, Harry Liivrand, Aime Hansen, ning kutsunud ellu tegevuskunstide öö, mis 2000ndate algul koondas Tartusse Eesti aktsioonikunsti tipud. Aktsioon ja Tegova käivad koos. Tegevuskunstnik on aga ühtlasi õpetaja, kes näib viskavat oma õpilasi samamoodi vette või pulbitsevasse kunstiellu, nagu omal ajal targalt ja taktiga oskas seda teha Põllu.

„Kas te ei karda, et meil ei pruugi tulla kõige paremad pildid?” küsis üks nutikas õpilane Tartu lastekunstikooli galeriis veel tühja krunditud lõuendi ees, kui modell oli poosi sisse võtnud ja mahukast „Surmatantsust” oli maalitud alles taust ja figuurivisandid. Mida Tegova tookord värvituubide vahelt täpselt vastas, tööks vajalike raamatute ja jooniste virnad lastekunstikooli tiibklaveril kõrgumas, pintsel Vaino Vahingu näole värvi andmas? Vastus hajus galerii kõrgete lagede alla, aga kindlasti eeldab selline metoodika (enese) usaldust ja julgust. Kunstniku leemepatta on põnev kaeda, pean tunnistama. Kunstniku tööprotsessi ja meetodite avalikustamine on suur vastutulek kriitikule ja kunstiajaloolasele, aga kindlasti erutav publikule ning nauditav ja enesehinnangut kõditav osalejatele.

Kevadisel koolivaheajal 2011 käisid Tartu Lastekunstikooli õpetajad Pihkva Lastekunstikoolis näitust avamas

Kevadisel koolivaheajal 2011 tutvusid Tartu Lastekunstikooli õpetajad Pihkva Lastekunstikooli tööde ja tegemistega ja viisid külakostiks meie õpilaste loomingust kunstinäituse.

Pildil: Pihkva Lastekunstikooli direktor Venemaa Kunstnike Liidu liige Oleg Nikolajevitš Tsvetkov

koos Tartu Lastekunstikooli pedagoogidega -

vasakult: Reeli Kõiv,
Kaja Tamm,
Lauri Tamm,
Enn Tegova.

Pihkva Lastekunstikool - loodud 1967.a. - teeb laialdast rahvusvahelist koostööd.
Vaata näiteks siit : 14 янв - 1 мар в Детской художественной школе Пскова открылась выставка «Под солнцем Прованса», созданная по итогам русско-французского пленэра. Все работы выставки - в основном это провансальские пейзажи и изображение улочек Арля, нарисованные маслом и пастелью, работы в технике батик...

siit: выставка зарубежного плаката.

Tartu kunstiõpilaste näitusele - "Наш пестрый Мир" - järgneb suvel Pihkva õpilaste ja õpetajate kunstinäitus Tartu Lastekunstikoolis, samuti võtavad tartlased osa Pihkvas korraldatavast rahvusvahelisest 2011 plenäärist.

Näituste sari : LASTEKUNSTIKOOLI VILISTLASED

Tartu Kunstikooli õpilaste ja vilistlaste tööd :

Helen Ankudiova, Katrin Orav, Helen Lepiku, Anne Hirson, Kristel Kruttu, Milvi Loid, Mirjam Hinn, Aleksander Erstu, Alina Topši, Maria Rootsmäe, Kersti Teenu, Helen Rammo, Viktoria Arro ja Maarja Heinsoo.

Juhendaja Tartu Kunstikooli õppejõud Kalli Kalde on Tartu Lastekunstikoolis õppinud 1978-1982. Vaata: http://www.hot.ee/fresko/


NB! Tartu Lastekunstikooli vilistlased tutvustavad oma loomingut:

Näituste sari LASTEKUNSTIKOOLI VILISTLASED

Jaanuar 2011 - Maarja Mäemetsa (lastekunstikoolis 2004–2009) graafika

Veebruar 2011 - Epp Margna (lastekunstikoolis 1976-1979) maalid "Mälukandjad"

Veebruar/märts 2011 - Rauno Thomas Mossi (lastekunstikoolis 1989-1994) "Anatoomilised joonistused"

Aprill 2011 - Kalli Kalde (lastekunstikoolis 1978-1981) graafika

Vaata ka teisi koolimajas toimunud näitusi siit!

Raamat läti sõpruskooli ajaloost: Skola. Jaņa Rozentāla Rīgas mākslas vidusskolas vēsture

vaata siit lähemalt Riia Kunstikooli ajaloo ja praeguste tegemiste kohta! Riia Lastekunstikooliga teeb Tartu Lastekunstikool koostööd.

Riia Kunstikooli ajaloost kõnelev raamat -
Astahovska Ieva : Skola. Jaņa Rozentāla Rīgas mākslas vidusskolas vēsture - on sõpruskooli kingitus.

Veel raamatuid Läti kunstist ja kunstnikest vaata siit!

Uus näitus "Mälukandjad" - Epp Margna maalid Tiigi 61 fuajees

Epp Margna

kontakt:
telefon +372 51 447 18
e-mail hinokad@metsas.ee
Lõpetanud Tartu Lastekunstikooli.
Tartu Kunstikooli lõpetanud 1984.aastal Personaalnäitusi teinud al. 1994

"Epp Margna maalidel elavad Võrumaa ülemise, keskmise ja alumise ilma asukad. Võõrale on see tegelikult ainus võimalus nendega kohtuda, sest eks loodusvaimud näita end ikka vaid kohalikele," kirjutas Juune Holvandus EPL 16. juuli 2005 . Loe ka Lõunalehest : "... Epp Margna joonistustel ja maalidel on võimalik näha tegelasi, kelle kohta tavatsetakse arvata, et nad elavad ning on vaid rahvaluules. - Maaema, ilmatütar, kuu neiu, lõunatuul, veevaim jpt..."

Kaile Kabun nendib Võrumaa Teataja 15. veebruar 2007 : "Vanarahva fantaasia ja vaimuvärskuse on Epp Margna sõna otseses mõttes ka oma piltides särama pannud: need on erksates värvides, pilkupüüdvad. "

Loe Külauudistest : "Õkva tuulsamal pääväl, ku süküs tull’, tulli katõsa naist laulutsõõrist Võromaa Lauluimäde Niserduse kokko kunstnik Margna Epu puulõ Kanepi kanti Kaagri küllä, õt umal käel perrä pruuvi, kuis mi esiimä vanal aol maa seeh savipottõ paloti..."

Epp Margna töid vaata veel ka kunstniku võrgukataloogist siin !

Siit vaata Tartu Lastekunstikooli näitusi!

Uued raamatud_TLKK õpetajate koolitusreisilt Soome (ARKKI)

Meskanen, Pihla: Pieni majakirja / Lasten ja nuorten kirjat - Harrastus- ja tietokirjat - L-N / Kirjaville

Oma maja on lapsen perusoikeus!
Oma maja kullan kallis!

Majojen tekeminen ja niissä oleskelu on ihanaa! Kukapa ei haluaisi omaa majaa?
Pieni majakirja esittelee kahdeksan majatyyppiä eri puolilta maailmaa. Antonia Ringbomin piirrokset näyttävät vaihe vaiheelta, miten majat voi itse rakentaa. Värikkäistä valokuvista näkee millaisia sovelluksia lapset ja nuoret ovat omin käsin rakentaneet.
Kirjassa on ohjeet seuraaviin majoihin: tiipii, kota, jurtta, kupolimaja, beduiiniteltta, tuaregiteltta, kaislamaja ja puumaja. Lisäksi kirjassa on ohjeet mm. tärkeimpien solmujen tekemiseen, kaislamaton kudontaan sekä tikkaiden ja köysisillan tekoon.
Pieni majakirja pohjautuu Arkkitehtuurikoulu Arkin majanrakennusleireillä yli kymmenen vuoden aikana saatuihin kokemuksiin. Arkin majaleirit ovat saavuttaneet vuosien saatossa valtavan suosion. Vuoteen 2005 mennessä leirejä on järjestetty jo 124 kappaletta ja niille on osallistunut yhteensä yli 2 500 lasta. Majaleirien ideana on alusta alkaen ollut tutustua todellisiin, eri kulttuurien kehittämiin majoihin sekä majanrakennustekniikoihin. Vuosien varrella Pihla Meskanen on tutkinut aihepiiriä ulkomaisesta ja kotimaisesta kirjallisuudesta, etsinyt tietoa majojen historiasta, rakentamistavoista ja käytetyistä materiaaleista.
Nyt majaleirejä on saman mallin mukaan alettu järjestää myös Ruotsissa, missä ne ovat saaneet suuren suosion.

Pihla Meskanen

Arkkitehtuurikoulu Arkin hallituksen puheenjohtaja Pihla Meskanen (s. 1970) on valmistunut arkkitehdiksi 2001 ja suorittanut pedagogisen jatkotutkinnon Lahden muotoiluinstituutissa. Hän on yksi Arkin kolmesta perustajajäsenestä ja ollut mukana suunnittelemassa ja kehittämässä majaleirejä alusta asti. Hän on lisäksi järjestänyt kymmeniä erilaisia arkkitehtuuriin liittyviä näyttelyitä ja tapahtumia. Pihla Meskanen on saanut mm Rakennustietosäätiön jakaman Pietilä-palkinnon arkkitehtuurikasvatuksen edistämisestä Suomessa. Syksyllä 2005 hänelle myönnettiin lastenkulttuurin valtionpalkinto. « Palaa kirjan esittelyyn

“Kirja tarjoaa mielenkiintoista tietoa majoista kautta aikojen ja kulttuurien --Kaikki esitellyt majat ovat helppoja rakentaa, mutta tarjoavat vaihtelua erilaisuudellaan”
–Rakentaja 2007/12

“Tässä mainiossa kirjassa, joka on jonkinlainen puuha- ja tietoteoksen yhdistelmä, esitellään elävästi maailman majatyypit aina beduiiniteltasta mesopotamialaiseen ruokomajaan.Majanrakennus antaa lapselle itsevarmuutta ja kädentaitoja. Leikissähän huonoa majaa ei olekaan, kun sen ei tarvitse toimia suojana sateita ja kylmää vastaan. Aihepiiriltään majakirja on ajaton, selkeä ja tiivis.”
– Antti Immonen, Onnimanni 2006/3

“Vuosikymmeniin ei ole ollut saatavilla tällaista lapsille suunnattua rakentamisen harrastekirjaa, niinpä Pieni majakirja onkin suuri teko lastenkulttuurin saralla.”
–Marjo Vepsä, Maaseudun Tulevaisuus 13.10. 2006


“Majanrakennusta suunnittelevan lapsen näkökulmasta Meskanen kertoo kaiken olennaisen niin asumusten käyttäjistä, rakenteista kuin rakennusmenetelmistäkin.”
– Antti Immonen, Suomen Luonto 2006/Syyskuu

“Tähän havainnollisesti ja värikkäästi kuvitettuun kirjaan tarttuu mielellään vanhempikin rakentaja.”
–Marjo Vepsä, Rakennuslehti 2006/3
“Selkeät työohjeet ja piirroskuvat houkuttelevat majan tekoon, nyt vain pitäisi löytää paikka sille.”
–PK, Avotakka 2006/7

“kerrassaan viehättävä ja houkutteleva opas”
–Marja Kuparinen, Kirkko ja Kaupunki 2006/26

http://www.tammi.fi/kirjat/ISBN/9789513135591/

http://www.arkki.nu/index.php?page=news

Creating the Future publication

Arkkitehtuurikoulu Arkki on julkaissut 96-sivuisen teoksen arkkitehtuurikasvatuksesta. Julkaisussa arkkitehdit ja arkkitehtuurikasvatukseen erikoistuneet pedagogit eri maista esittelevät konkreettisia keinoja lähestyä arkkitehtuuria eri-ikäisten kanssa hyvin monipuolisin menetelmin, sekä pohtivat arkkitehtuurikasvatuksen asemaa yhteiskunnassa. Julkaisu sisältää 14 näkökulmaa arkkitehtuuriin ja arkkitehtuurikasvatukseen sekä 12 konkreettista toimintamallia.

Kirja on tilattavista Arkin toimistosta info (at) arkki.net hintaan 20€, sisältäen postikulut.

Creating the Future publication

Arkki, School of Architecture for Children and Youth has released a publication on architecture and design education. In this publication the conference speakers and workshop hosts from different countries present concrete methods for approaching architecture together with people of different ages, as well as discuss the position of architectural education for young people in society. The publication contains 14 viewpoints on architecture and architectural education for young people and 12 concrete action models. The texts are based on the lectures, viewpoints and workshops presented at the conference held on 3rd and 4th of September 2009.

Creating the Future - Ideas on Architecture and Design education publication now available à 20 € including postage. Order from info (at) arkki.net

Vaata siit ka: Ehituskunst nii ja teisiti

Eksperimenta! toob kunstihariduse kooliseinte vahelt välja!

Eesti kunstinoori huvitavad inimpsüühika ja eneseanalüüs.

...eelvooru esitati üle Eesti sadakond tööd, mis käsitlesid näituseteemat "Ruum". 14-19–aastaste Eesti koolinoorte kavandid käsitlesid sotsiaalprobleeme, kommunikatsiooni ja mütoloogiat. Enim töid - Tallinnast ja Tartust, arvukalt esitasid kavandeid ka Põlvamaa, Viljandimaa, Ida-Virumaa ja Valgamaa noored.

Loe lähemalt siit !

"Eksperimenta!" on Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmi üks suurüritustest. Esimene "Eksperimenta!" toimub 26. aprillist 14. juunini 2011.a. Tallinna lauluväljakul ja seda ümbritseval välialal ning Maarjamäe lossis.

Kutse kunstnikele-urbanistidele, disaineritele, video- ja veebispetsidele!

Jan van Eyck Akadeemia :

Post-Academic Institute
for Research and Production
Fine Art, Design, Theory

kuulutas välja järjekordse taotlusvooru algavaks akadeemiliseks aastaks (algusega 1. jaanuar 2011). Kunstnikud võivad esitada taotluse uurimusprojekti rahastamiseks, disainerid võivad kandideerida akadeemia poolt välja pakutud projektidesse.

Kandideerimise tähtaeg on 1. oktoober 2010.

Disainiprojektid:
Forbidden City -- otsitakse disainereid, urbaniste, video- ja filmitegijaid

Latent Stare
Neutrality -- Polity and Space in the Post-Eurocentric City
Open Video -- otsitakse programmerijaid, veebidisainereid
Remote Sensing -- Biopolitical Imagery -- otsitakse veebidisainereid, arhitekte, fotograafe, video- ja filmitegijaid

Rohekm infot siin ! Ava Applications!

Jan van Eyck Academie
Academieplein 1
6211 KM Maastricht
The Netherlands

Kunstiharidus õpetab vaatama, nägema ja mõtlema - 2010. lennu tööd Tartu Lastekunstikooli Galeriis!

vaata lähemalt siit!
Ja siit ka !

Kõiki lõputöid vt siin!

Kus vajatakse praktilise disainiharidusega inimesi?

Tartu kunstikool on Eesti ainus kunsti kutseõppeasutus. Sarnast eriala õpetatakse veel Kuressaare ametikoolis ning sellega disaini kutseharidustasand Eestis piirdub, kirjutab Argo Kerb:
loe lähemalt ÕpL 16.04.2010
....murelikuks teeb üldhariduskooli kunstihariduse väga madal tase...
... Kadi Kreis tõi välja, et ka kõrgemasse kunstikooli astujate kunstitehnilised oskused ei erine põhikoolilõpetajate omadest. Küpsus ja ideed võivad olla erinevad, kuid siiski tuleb hakata pihta kunstiõpetuse A-st ja B-st. Mõtlema paneb ka fakt, et ainult umbes pooltel kunstiõpetajatel on erialane haridus. „Muusikatunnis ei tule keegi selle pealegi, et seda võiks anda füüsikaõpetaja,” leidis Kreis tabava võrdluse. „Võtame sellise tippdisaineri nagu Philippe Starck, kes tõi 1988. aastal plastmasstooli rämpsu- ja prahiseisusest välja! See ongi kunst. Kui ei oleks olnud Starcki ehk papa Plastikut, ei istuks me tänaseni plastiktoolidel.”
... Piret Paluteder küsis, miks peavad lapsed kunstitunnis käsu peale näiteks pajutudusid joonistama, millele Kreis lisas: „Tahaksin näha poissi, kes tahab seda teha.
Miks ei tohi poisid kunstiõpetuse tunnis disainida arvutimängutegelasi või muud säärast, mida nad ka vabal ajal joonistaksid? Eestis võib ju olla väga palju pühendunud kunstiõpetajaid, kuid tihti puuduvad neil vajalik aeg, ruum ja vahendid.”
------
... Visuaalselt üha koormatumas ning info ülekülluses siplevas maailmas suureneb vajadus inimeste järele, kes oskavad voolida meie keskkonda esteetiliseks, mugavaks ja kergemini hoomatavaks. Tõestuseks olgu või üle lahe selle aasta 1. jaanuaril loodud Aalto ülikool. Selleks panid leivad ühte kappi Helsingi tehnikaülikool, majanduskool ning disaini- ja kunstiülikool.
Elualade loend, kus vajatakse praktilise disainiharidusega inimesi on sama kirju kui Tartu kunstikooli õpilaste lõputööde nimekiri:

õppematerjalide illust­ratsioonid,
linnakeskkonda mõeldud liiklustõkised,
moodullamp,
keraamiline kell,
CD-plaadi ümbris,
ümberdisainitud malenupud,
rõivad,
prügisorteerimise piktogrammid ...

vaata ka siit : Kunstiained ja tehnoloogia

Siiditrüki oskusi õpetab Eve Eesmaa (õppevideo!).

Uuri siit, kuidas tuleb teha siiditrükki! Ette näitab õpetaja Eve Eesmaa (Tartu Lastekunstikool ja Tartu Kõrgem Kunstikool).

Siiditrükk on tehnoloogia, mille puhul trükivärv kantakse trükitavale pinnale läbi raamile pingutatud kanga ehk trükisiidi.

Piret Looveer: e-näitus EESTI ELAMUD

24h galeriis uus e-näitus - arhitektist maalikunstnik Piret Looveer maalis pildid

tavalistest Eestimaa majadest,
teatab Vano Allsalu,  KUNSTIKESKUS.EE toimetaja

Loe  siit
Pisut veel siit ! siit ka !

"Millised maalitud kohtadest tunduvad teile endale kõige omapärasemad?

.... maalil "Paneelikas_ Paldiski" kujutasin trööstitut ja võimast vaadet ühteaegu: vaheldumisi majad ja kõrged varemehunnikud. Seal jäid pärast sõjaväelaste ja nende perede lahkumist paljud viletsakvaliteedilised majad tühjaks ja nii need lammutatigi.

Huvitavad on Tabasalu losseramud.... Neid on seal kõikvõimalikke, suuremad pindalaga isegi 1500 ruutmeetrit, ehitatud 1980. aastate lõpus. Paljud elamud jäid pooleli, sest veetorustikud ja muud ühendused ei jõudnud ehitustööle järele. Tol ajal oli see kurioosum, aga praegu on inimesed põlluasumitega harjunud.

Üllatav oli suvilarajoon Sillamäel, mis pindalalt on peaaegu linna endaga võrreldav. Sillamäel on vist igaühel hoolitsetud aiamaalapike... "

Narva Lastekunstikooli juubelinäitus Tartus!

Narva Kunstikooli õpilaste näitus Tartu Lastekunstikooli Galeriis Jakobi tn 52 5. 03 kuni 26.03 2010.

Narva Kunstikoolil on 20. juubel!
Vt ka ajalukku!
Palju õnne !

Rahvusvaheline illustratsioonitriennaal Tallinnas: näitus avatud 3-30. novembrini !

3.11.09 avati Eesti Rahvusraamatukogus Tallinna 3. illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”. Eksponeeritakse üle 300 originaalillustratsiooni ja raamatu. Triennaali patroon on proua Evelin Ilves, kes osales avatseremoonial!

Triennaalil esinevad Läänemereriikide - Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Venemaa, Poola, Soome, Rootsi, Norra ja Taani - raamatukunstnikud. Autorid on välja valinud iga riigi illustraatorite ühendus, Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) või triennaali kuraator. Igast välisriigist kutsuti osa võtma 5 illustraatorit.

Eesti eksponeerib korraldajariigina 20 autori (Katrin Ehrlich, Mare Hunt, Kadri Ilves, Anne Linnamägi-Liiva, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister,Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Viive Noor, Enno Ootsing, Juss Piho, Piret Raud, Priit Rea, Tiina Mariam Reinsalu, Reti Saks, Catherine Zarip, Annika Tonts, Kelli Valk, Maarja Vannas-Raid, Maara Vint) töid.

Rahvusvaheline žürii (Austra Avotina – Läti, Lilian Broegger – Taani, Juta Kivimäe – Eesti, Jokubas Jacovskis – Leedu, Vera Pavlova – Venemaa, Hannu Taina – Soome) valib peapreemia laureaadi ja 10 võrdset diplomisaajat.

Illustratsioonitriennaali raames avati 3.11.s.a. Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73) eelmise triennaali grand prix’ võitnud taani kunstniku Lilian Broeggeri isikunäitus ja Soome Instituudis (Harju 1) aga käesoleva triennaali žürii liikme, soome illustraatori Hannu Taina isikunäitus.

Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Rahvusraamatukogu ja Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti Osakonna korraldatud näituste maht on alates esimesest triennaalist kasvanud. 2003. aastal piirduti põhinäitusega Rahvusraamatukogu galeriides, 2006. aastal lisandusid esimese grand prix’ võitnud autori ja ühe žüriiliikme isikunäitused. Igal aastal antakse välja näitusetööde kataloog.
Originaalillustratsioone näeb triennaali kodulehel!

Auhinna said:
Grand Prix - Varvara Alyai (Venemaa);
Diplomid - Aljoscha Blau (Saksamaa); Gry Moursund (Norra); Anete Melece (Läti);
Lina Dūdaitė (Leedu); Olga Ionaitis (Venemaa); Victoria Fomina (Venemaa);
Pawel Pawlak (Poola); Enno Ootsing (Eesti); Regina Lukk-Toompere (Eesti, Tartu Laste kunstikooli vil!);
Viive Noor (Eesti);
Eesti Rahvusraamatukogu diplom - Juss Piho
Eesti Kunstnike Liidu diplom - Piret Raud
IBBY Eesti Osakonna diplom - Aljoscha Blau
Eesti Lastekirjanduse Keskuse diplom - Maarja Vannas-Raid

Loe PM 5.11.2009 Krista Kumbergi lugu!