Showing posts with label kirjanikud. Show all posts
Showing posts with label kirjanikud. Show all posts

Monday, 24 October 2011

Lastekirjanduse tähtpäevi - olnud ja tulekul!

Uuri, milliseid olulisi tähtpäevion tulekul!

Vaata siit:


18. oktoobil 2011 tähistas suurt juubelit Olivia Saar , Lõvi Lõrri ja jänes Jassi lugude autor, TEA lastekirjanduse toimetuse vanemkonsultant.
eelmisel aastal valiti Olivia Saar oma sünnipaiga - Mäetaguse - aukodanikuks. Loe siit !

Olivia Saare koostatud "Eesti jõulusalmide ja -juttude kuldraamatut" esitleti Lastekirjanduse teabekeskuses 3. nov. 2011.
Vaata pilte esitlusest siit!

Wednesday, 24 August 2011

Sillamäe poiss ja tema ajamasin - Kultuur - Virumaa Teataja



Sillamäe poiss ja tema ajamasin - Kultuur - Virumaa Teataja


NB!

"Millega peaks teid köitma mingi (Viru) maakoht, et tahaksite sinna elama asuda, või on Tallinn ikkagi Eesti kõige elamisväärsem paik? Miks?

Tallinn on elamisväärne põhiliselt sellepärast, et seal on rahvusraamatukogu ja Tallinna ülikooli raamatukogu. Mul on vaja suuri raamatukogusid. Kui ma saaks vabaneda sellest sõltuvusest, siis võiks elada palju väiksemateski kohtades," vastab reporter Inna Grünfeldtile raamatu autor.




Vaata ja osta siit ! Võta järjelorda ja laenuta !

Autorist lähemalt vaata siit! raamatu sünniloost vaata siin, kirjastaja kodulehel!


Rahvusraamatukogu kirjandusreferendilt - Maire Liivametsalt kokkuvõtlik ülevaade raamatust siin.

Friday, 18 March 2011

Loomerahvas trükib ise oma teoseid, nagu tahab - Kultuur - Tartu Postimees

Loomerahvas trükib ise oma teoseid, nagu tahab - Kultuur - Tartu Postimees

Tartu kirjandusmajas esitleti 15.03.2011 osaühingu Gutenbergi Pojad poolt trükitud kuut raamatut, milles on seitse teost:

• Siim Pauklin, «Aheldatud Jõgeva», luule

• (:)kivisildnik, «Liivlased ja saurused», luule ja fotod

• Priit Salumaa, «Viimased viisteist aastat», luule

• Kaido Tee, «Kohtunik Tupova paha päev : pildikesi eesti elust», jutud

• Veiko Belials, «Sina ja vaikus ja pajud», luule

• Kaarel Kressa, «Vereurmarohumesi», ja Krafinna, «Teki all ja
köögikardinate taga», ühisraamat, luule

Need olid valminud print-on-demand (raamat nõudmisel) viisil.
Viit neist oli vaid 20 eksemplari.

Gutenbergi Poegade omanik on kunstiteadlase haridusega Karol Kallas

vaata siit ja siit ka!

Tuesday, 20 April 2010

Prima Vista 2010 kirjandusfestivali juhatab sisse raamatu ja roosi päev !

23.aprillil Prima Vista kirjandusfestivali eelüritus - ülemaailmse raamatu ja roosi päeva tähistamine:
16.00 esitleb Andres Ehin Tartu kaubamaja III korruse aatriumis Apollo raamatupoe juures oma juubelikogumikku “Igavik vannitoas” (Varrak) ning enda ja Yasuo Fujitomi ühiskogu “Kuitund” (Maalehe Raamat).
Kaubamaja külastajatele jagatakse roose, raamatuid saab tavalisest soodsama hinnaga.
18.00 loevad Rahva Raamatu Tasku kaupluses noorkirjanikud Edvin Aedma ja Urmas Nimetu oma uhiuusi ja veel raamatukaante vahel ilmumata tekste. Vt. mida Urmas Nimetult on seni ilmunud siit ja Edvin Aedmalt - siit ! Raamatuostjatele kingitakse roose.
11.00-18.00 - raamatumüük Tartu Ülikooli Raamatukogus.
Roose jagavad ja raamatuid müüvad kirjastused Atlex, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Elmatar, Ilmamaa, Koolibri, Varrak.
11.00-18.00 müüvad raamatuid Tartu Linnaraamatukogus kirjastused Fantaasia ja Petrone Print . Ostjatele jagatakse roose.
*
23. aprillil algab Prima Vista korraldajate ideest alguse saanud raamatubussi tuur, mida toetab ning aitab korraldada Lugemisaasta team. Raamatubussis müüakse uuemat ilu-, õppe- ja aimekirjandust.

Kolme päeva jooksul läbib raamatubuss teekonna TALLINN – KOHILA – RAPLA – TÜRI – PÕLTSAMAA – JÕGEVA – VÄIKE-MAARJA – KADRINA – LOKSA – TALLINN.

23.aprillil esinevad Dagmar Lamp ja Roy Strider .
Peatused Kohila raamatukogus kell 11-12.30, Rapla raamatukogus kell 14-16 ja Türi Kolledžis kell 17-19.

24.aprillil on kaasas Olavi Ruitlane ja Armin Kõomägi.
Peatused Põltsamaa linnas Roosisaarel kell 10-12, Jõgeva Linnaraamatukogus kell 13.30-15 , Väike-Maarja raamatukogus kell 16-17.30.

25.aprillil - Aidi Vallik ja Heiki Vilep.
Peatused Kadrina raamatukogus kell 11-13 , Loksa raamatukogus kell 15-17.

Thursday, 21 January 2010

Verona vs Tallinn?



Kirjanik Jelena Skulskaja Pm-s : ... Nii palju lund nagu praegu Tallinnas võib näha ehk vaid Pieter Bruegel vanema maalidel. Lumest välja küündiv linn on imekaunis...

Elust, kunstist ja kitšist, Romeost ja Juliast Veronas nüüd ja praegu seonduvalt Vabadusristiga Vabaduse väljaku veeres - elutarga siirusega :) . Vt ka Sans Sousi teisi töid.

Tuesday, 24 November 2009

2009.a. Betti Alveri debüüdipreemiat jagavad Triin Tasuja luulevihik ja Sandra Jõgeva bloginovellikogu




Triin Tasuja
(18), 2008 lõpetas Tamsalu Gümnaasiumi) on 2009.a. Betti Alveri debüüdipreemia laureaat.

Lähemalt - mida esikkoguni jõudnud autor enese kohta arvanud on:

"Ausus ja ülbus. Otsekohesus ja häbelikkus. Naiselikkus ja kompleksid. Ebalahe on uus lahe."
Triin (17) otsib kõiges vaimsust ja taotleb inimlikkust. Kirjutab ning tegeleb maalimise ja muu sodimisega. Võiks tundide kaupa rääkida inimesest, analüüsida inimese käitumist. Seega armastab väga palju diskuteerida. Lisaks veel ekstsentrilisus, teadlik poosetamine (kaitsepoosiks ülbus), aga kõik, mida ta tegelikult tahab, on siseminadega hakkamasaamine. Rõhk on inimlikkusel, aususel, tõel. (Nii elus kui kirjanduses, mis teadupärast on üks ja seesama.)

Triin Tasuja, "Provintsiluule" :

...luulekogu on arvatavasti ausamaid puberteedipiibleid uuemas eesti luules. Süüdimatu, ebakindel, rahmeldav – mis iganes märksõnu kasutada puberteedi kirjeldamiseks, Tasuja luulekogus on need kõik siiral ja iseenesestmõistetaval moel olemas. Võtkem Triin Soometsa temaatikad, Liisi Ojamaa romantika, Elo Viidingu agressiivsus ja Andra Teede lapselik ülbus – nendega ei ole sel raamatul väga palju seost. Puberteetlikkus ei ole Tasujal poeetiline raamistik, tema linnaromantika lähtub paekivise Tallinna vanalinna asemel hoopis tundmatust kolkast, tema agressiivsus ei ole ennastõigustav ja tema ülbus ei ole poos, vaid silmanähtav ja siiras kaitserefleks. Tasuja on andekas autor läbi teist laadi õnnestumismehhanismi – nagu loeks poolkogemata ühe kolkaplika salajast salmikut või nagu kohtuks temaga juhuslikult õhtuses bussipeatuses. Ja kuigi selle peatuse lähedal elab Andra Teede ning Tasuja võib-olla suitsetab Liisi Ojamaalt laenatud sigarette ning ehk kannab samasuguseid kontsaga kingi nagu Elo Viiding, jääb pärast vestlust pähe mõte: “Ta vist tõesti ongi selline,” nendib Priit Kruus.

Sandra Jõgeva
. Draamapunkt - "Draamapunkt" on kunstniku kirjutatud raamat -- elust ja kunstist sündinud kirjandus, resümeerib kirjastaja Lemmit Kaplinski (Võluri Tagasitulek OÜ) Sirp 26.11.2008

Loe kommentaare ja retsensioone: PM23.11.2009 ; EpL 16.05.2009 ; RR keele ja kirjanduse ajaveeb (Maire Liivamets) 27.10.2009 ; EE 3.7.2009 ; Maamatumaailma foorum ; EpL 24.11.2009 ; Lihtlausete treening, blogi

Loe: Ainsuse esimese isiku anarhiline hääl: Andrus Kasemaa "Lagunemine" Triin Tasuja "Provintsiluule" Vikerkaar 9/2009


Betti Alveri debüüdipreemia ja teiste nominentide kohta loe siit !

Loe Sirp 04.12.2009 Piret Viires: kokkuvõte preemiasaaja väljaselgitamise kohta.

Monday, 6 July 2009

Raamatuaasta 2010 logo autor on Heino Prunsvelt!


Lugemisaasta logo kujundas Heino Prunsvelt! Loe PM 6.7.09 - «Shakespeare».
Kultuuriministeeriumi ja Eesti Disainerite Liidu žürii hinnangul on võidutöö terviklik, mitmekihiline, humoorikas ja hästi meeldejääv märk.
II koha andis žürii Priit Isoki tööle märgusõnaga «Veskikivi». Ära märgiti veel neli tööd – Inga Heamägi «Alfa», Andrus Pajuniidu «Avatud 1», Hendrik Väli «Küllusesarvik» ja Marketing Communication Alliance OÜ «Ridades».
Konkursi žürii: Ilona Gurjanova, Jan Kaus, Andrei Kormašov, Piret Lindpere, Krista Ojasaar, Karl Martin Sinijärv ja Triin Soone.
I koha võitja autasu 10 000 kr, II koha omanik - 5000 kr. Logokonkursile laekus kokku 42 tööd, žürii valis teise vooru 12 tööd. Loe raamatuaasta kohta lähemalt siit!

Tuesday, 14 April 2009

23. aprillil tähistatakse ülemaailmset Raamatu ja roosi päeva!



1930-ndatel aastatel tuli Barcelona raamatukaupmees romantilisele mõttele, kuidas suurendada raamatute müüki ja parandada kirjanduse tundmist: Kataloonia kaitsepühaku Püha Jüri päeva hakati tähistama Raamatu ja roosi päevana, kus mees kingib naisele roosi ja naine mehele raamatu.

1995. a. kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu- ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks.
23. aprill osutus sobilikuks päevaks ka kirjandusajaloo seisukohalt. See on Miguel Cervantes de Saavedra ja William Shakespeare´i surmapäev ning Halldor Kiljan Laxnessi ja Vladimir Nabokovi sünnipäev.
Loe: Jüri Talvet. Püha Jüri, roos ja raamat. ÕL 30.04.1998

Wednesday, 19 November 2008

Kirjutamise seos kaunite kunstidega - Hando Runneli joonistustes!

Hando Runnel Bibliograafia 1963-2008
Autor: Tammoja, Sirje
Kirjastus: Tartu: Tartu Ülikooli Raamatukogu
Aasta: 2008
Lehekülgi: 320
ISBN/ISSN: 9789985874240
Väljaande hind: 195 EEK
Raamatu kirjeldus: Pehmes köites raamat. Osta!

Hando Runneli
Bibliograafia sisaldab - raamatuid; tema koostatud, toimetatud ja saatesõnaga varustatud raamatuid; luulet; proosat; laule Hando Runneli sõnadele; kirjandust Hando Runneli kohta ja registreid.

TÜ raamatukogus on avatud näitus kuni 31. detsembrini 2008 “Kirjanik Hando Runnel 70“ : raamatud, käsikirjad, fotod Hando Runneli erakogust, Tartu Ülikooli Raamatukogust, Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolisest arhiivist.

Kirjutamise seos kaunite kunstidega avaldub Hando Runneli joonistustes, mis samuti illustreerivad väljapanekut, nagu ka tema luuletuste laululised tõlgendused.

Tallinna Ülikoolis peeti 13. ja 14. novembril konverentsi “Minemise pidevus ja astumise katkendlikkus. Hando Runnel 70”
Seal kõnelesid:
* Peeter Olesk (Eesti Kirjanike Liit) “Keda luuletaja otsib? Millal ennast, millal teisi?”
*Aare Pilv (Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus) “Varbavalu. Personaalsuse käsitusest Runneli mõtlemises”
* Anneli Mihkelev (Tallinna ülikool) “Luule kui identsusloome Hando Runneli loomingu põhjal”
* Õnne Kepp (Tallinna ülikool) “Maa ja maastik Hando Runneli luules”
* Elo Lindsalu (Tallinna ülikool) “Tüdruk ja naine Hando Runneli luules”
* Elle-Mari Talivee ( Tallinna ülikool) “Hando Runneli minek maalt linna. Kodukäija staatus”
* Mare Müürsepp (Tallinna ülikool) “Armastusluulet lastele”
* Loone Ots (Tartu ülikool) Runnel-lasteluuletaja: ametlike või alternatiivsete väärtuste kandja?”
* Ants Johanson (Tartu ülikool) “Lauluks loodud”
* Ele Süvalep (Oulu ülikool) “Talihari. Lumevalgus. Kodu-käija”
* Paul-Eerik Rummo (Eesti Kirjanike Liit) “Võhmuta ja Paide”
* Maarja Vaino (Tallinna ülikool) “Runneli monoloogid”
* Rein Veidemann (Tallinna ülikool) “Hando Runneli Ilmamaa”

Loe Postimeest 14.11.2008

"Mõtelda on mõnus...!" 15. 10. 2008 kohtus Hando Runnel Annelinna raamatukogus lugejatega .

Kuula Vikerraadiot Inemese sisu: Hando Runnel


Loe: Väravahingede kriiksumist kuulnud, ehk, mõisteline sõnastik autori elu- ja loominguloo juurde / Hando Runnel ; [toimetaja Katre Ligi ; järelsõna Jan Kaus ; kaane kujundanud Mari Ainso]. Osta omale ka!

[... Igal kirjanikul on oma sõnavaramu, millesse kuuluvatel sõnadel on avaram tähendusväli kui tavalised sõnaraamatud meile pakuvad. Käesolev teos kätkeb alfabeetilis-entsüklopeedilises vormis ühe ajastu- ja ajalootundliku sõnatundja hingerahu ja ajatuse kajastusi. Teisisõnu öeldes mõisteline sõnastik autori elu- ja loominguloo juurde. Näiteks kõneleb Runnel märksõna „väravad“ all küüni väravate hingede kriiksumisest kui „avara elu häältest“. Köidet ilmestavad autori joonistused ... ]

Loe: Külas Hando Runneli noorpõlveluuletuste prototüüpidel: Urmo Kübar, Ärileht 23.11.1998

Loe: Hando Runneli ilmamaa / Rein Veidemann, TPm 22.11.2008

Loe: Luule kõrvale mahub mõttelugu ja kunst /Raimu Hanson Pm 24.11.2008

Hando Runnel tegi oma loomingus jalutuskäike ja inventuuri / Aivar Kull, TpM 24.11.2008

Loe: Looming hõlmab neli ja pool aastakümmet / Raimu Hanson, TpM 24.11.2008

Monday, 13 October 2008

Kunstiõpetuse mõisted 7-9. klassile ja Kunstileksikon võrgus!



Kirjanikud Berliinis
vasakult 1) /Rudolf Paris/, 2) August Gailit, 3) Eduard Hubel, 4) Henrik Visnapuu
KM EKLA A-37:3887




Kunstiõpetuse mõisted 7-9. klassile
Veebiversiooni aluseks on: Anne Parmasto, Kertu Laur, Kaja Kidron. Kunstiõpetuse mõisted 7-9. klassile. Eesti-vene-eesti sõnastik. TÜ kirjastus, Tartu, 2005
Sõnastiku koostamist ja väljaandmist finantseeris Euroopa Liit. Sõnastikus on 953 mõistet.

R. Paris, E. End. Kunstileksikon (originaalis Kunsti leksikon): Sõnastikus on 3000 mõistet.
Veebiversiooni aluseks on: Rudolf Paris, Eevi End. Kunsti leksikon: maali, skulptuuri, graafika, arhitektuuri ja tarbekunsti terminid eesti, inglise, prantsuse, saksa ja rootsi keeles eestikeelse seletusega. Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut, Stockholm, 1986

Tuesday, 9 September 2008

Mika ja Miksike kutsuvad kõiki osalema Rampsi-teemalisel joonistusvõistlusel!



Septembrist hakkas Miksikese õppekeskkonnas ilmuma 6-12-aastastele lastele mõeldud kriminaaljutt "Ramps ja oranž jalgratas". Seda kirjutab Mika Keränen , tartusoomlane. Idee olevat Mika saanud Soomes ilmuvast ajalehest Helsingin Sanomat. Ta tahab, et kõik lugemislembesed saaksid võimaluse seda lugeda. Mika Keränen on kogu selle aja valmis suhtlema Miksikese Toe foorumis ja vastama oma lugejate küsimustele nõndakaua, kui lugu on lõpuni ilmunud!

Igal esmaspäeval ilmub uus peatükk. Keeletoimetaja - Wimberg

Mika Keränen, luuletajanimega Mihkel Kera, on Haridusministeeriumi ametnik.


Mika ja Miksike kutsuvad kõiki osalema Rampsi-teemalisel joonistusvõistlusel. 6. oktoobriks tuleb Miksikesele saata oma joonistus kas elektrooniliselt skaneerituna tiina@miksike.ee või postiga Kivi 25-2 Tartu 51009. Kasutada võib kõiki tehnikaid, maksimaalne formaat on A4.

Parimad joonistajad ja Toes arutlejad kuulutatakse välja viimase peatüki ilmumisel 20. oktoobril 2008, auhinnaks on pesupunktid ja Miksikese raamatud.

Loe võrgukrimka kohta lähemalt Tartu Pm 26.08.2008 Ramps asub varastatud ratast otsima / Mari-Liis Pintson

ja ka autori kohta: Mika Keränen: ma kirjutan Tartu vaimule : Tartu Pm 03.03.2008

NB! Kirjastus Jutulind annab selle raamatu ka paberil välja.
Autor Keränen, Mika
Pealkiri Varastatud oranž jalgratas:
Ilmunud Tallinn : Jutulind, 2008 (Tartu : Greif)
Ilmumiskoht Harjumaa
ISBN 9789985989111 (köites)
Kirjeldus 80 lk. ; 21 cm
Märkused EELKIRJE, RAAMAT ILMUB NOVEMBER 2008

Friday, 5 September 2008



Loe EpL 05. september 2008 : "Purpurmust Org: uus kirjandusrühmitus / Mari Klein

Loe pressikaja : Meediumikeskne ja purpurmust / Jürgen Rooste, Sirp 12.09.08


... Rühmituse juurde on loodud kirjastus Purpurmust, mis andis äsja välja esimese raamatu.

Purpurmusta (oru) loojad Eia Uus ja Robert Napp tegutsevad ühise eesmärgi nimel – tuua üksteisele lähemale nii kirjutaja ja kirjutaja kui ka kirjutaja ja lugeja...

Eia: Pigem oleme eeskuju võtnud välismaalt, näiteks www.welcometothevelvet.com on veebikeskkond, kus saab esitada küsimusi autoritele, saada vastuseid, lugeda nende veel avaldamata tekste ning anda tagasisidet.

Robert: Lisaks on seal igal autoril nö eraldi ala, mida ta saab ise majandada. Me elame interaktiivses maailmas, artist peab tulema sihtgrupile lähemale.


Purpurmust.org kirjandusrühmituse ja esimese raamatu - Marje Ingeli luulekogu „Sulg” - esitlus 8.09 kell 16 Tallinna keskraamatukogus.

Monday, 1 September 2008

Head uut kooliaastat kõigile!


Victor Hugo: " Valgust! Alati valgust, kõikjal valgust! Seda vajavad kõik. Seda sisaldab raamat. Avage siis raamat avaramalt. Andke talle võimalus hiilata, laske tal tegutseda. Kes te ka oleksite - kui tahate valgustada, äratada elu, õpetada, kergendada, lepitada, siis levitage kõikjal raamatut. Õpetage, näidake, tõestage; ärge jätke inimese teadvusse hämaraid nurgakesi, kus võiks pesitseda ebausk, kus võiks peituda eksimus, kus võiks varjuda vale. Võhiklus, see on hämarus, kus luusib kurjus. Mõtelge tänavate valgustamisele, kuid eelkõige vaimu valgustamisele! "

Selle mõtteavaldusega soovis head uut kooliaastat hr Jaanus Kõuts, ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse nimel! Väärt meenutus - ajaloost.


Loe! "Tartu Lastekunstikool 1957 - 2007"

Loe: Mida ütleksite uue kooliaasta alguses tänapäeva Tootsile, Teelele ja Arnole? On nad üldse teie koolis olemas? Direktorid: Ohh! Nad on olemas igas koolis! / Ivi Drikkit, Postimees, 1.09.08

Saturday, 12 July 2008

Ellen Niidul on sünnipäev!



Ellen Niit ja Jaan Kross koos President Ilvesega 18.09.2007 Otto Tiefi valitsuse liikmete pildinäituse avamisel Eesti Pangas

Loe lähemalt PM-st!

Kassaris loeti juubilari luulet: vt PM

Hiiumaa

EPL


Ellen Niidu teoseid

• Luulekogud: «Maa on täis leidmist» (1960), «Linnuvoolija» (1970), «Karud saavad aru» (1972), «Oma olemine, turteltulemine» (1979), «Krõlliraamat» (1979), «Tere, tere lambatall!» (1993), «Veel ja veel Krõlliga maal ja veel» (2002)
• Valikluulekogud: «Midrimaa» (1974), «Suur suislepapuu» (1983), «Ühel viivul vikervalgel» (1999)
• Värssraamatud: «Kuidas leiti nääripuu» (1954), «Rongisõit» (1957), «Karud saavad aru» (1967), «Lahtiste uste päev» (1970), «Suur maalritöö» (1971), «Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta» (1993), «Krõlli värviraamat» (1994), «Krõll ja igasugused hääled» (1994), «Krõlli pannkoogitegu» (1999)
• Proosa: «Pille-Riini lood» (1963), «Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda» (1967), «Triinu ja Taavi jutud» (1970), «Triinu ja Taavi uued ja vanad lood» (1977), «Jänesepojaõhtu koos isaga» (1982), «Onu Ööbiku ööpäev» (1998)

Ellen Niit tõlkijana


Juubeliüritused


• Hiiumaal Kassari kabelis loeti Ellen Niidu ja Jaan Krossi luuletusi.
• ETV näitab esmaspäeval, 14. juulil 2008 algusega 15.05 Katrin Seppeli ja Indrek Kanguri 1998. aasta filmi «Kassari õhtud. Ellen Niit». Vaata retsensiooni filmi kohta 15.07.1998.a. PM-s
• Paljudes Tallinna keskraamatukogu harukogudes (Kadriorus, Nõmmel, Pirital, Männikul, Pääskülas jne) eksponeeritakse juulis juubilari auks avatud raamatunäitusi.
• Eesti lastekirjanduse keskuses (Tallinn, Pikk 73) on Ellen Niidu klassiõe, samuti juulis 80. sünnipäeva tähistava Vive Tolli juubelinäitus. Tolli illustreeritud on ka «Pille-Riini lood», samuti lasteluulekogu «Suur suislepapuu».

Ellen Niidu raamatute ostmiseks vt lähemalt Apollo , Rahva Raamat võrgupoode kui mõni raamat lugemisel nõnda armsaks saab, et peaks olema oma raamaturiiulis - endale, lastele ja lastelastele!

Ilusat suvelugemist!

Loe: Ellen Niidu filosoofiline vägi /Jürgen Rooste. Sirp 19.02.2009

Friday, 6 June 2008

Loe veel Tartu LKK õpetajate kirjutatud või / ja kujundatud raamatuid !








1. Eesmaa, Eve

Trükk on tore : kõrgtrükitehnika: graafika ja rakenduskunstid / Eesmaa, Eve
[ Tartu : Tartu Kõrgem Kunstikool, 2008 ( : ) ; Toimetised, 1406-8893 ; 6 ]. EELKIRJE, RAAMAT ILMUB MAIS 2008 !


Kõrgtrükitehnika ja rakenduskunstid : õppematerjal / Eve Eesmaa ; juhendaja : Ants Tarraste ; Tallinna Ülikool, matemaatika-loodusteaduskond, kutseõppe didaktika õppetool [ Tallinn : Tallinna Ülikool, 2005. Magistritöö : Tallinna Ülikool, 2005 ; Lisa magistritööle: Kõrgtrükitehnika õpetamise sisu ja kasutusvõimalused rakenduskunsti erialadel]

Agu ni Eha : [luuletused] = Morn and Eve / Kauksi Ülle ; ingliskiilde ümbre pandnu Jonathan Roper ; [graafika: Eve Eesmaa ; kujundanud Kalle Kivi ; kaas: Peeter Paasmäe] . [Tartu] : [Elmatar], [1995] (Tallinn : Tallinna Raamatutrükikoda)
[Sisu: Hüvästejätjä ni Teretäjä; Andrus ni Ülle; Säidse pässäpikut ni Lumivalgõkõnõ; Eedu ni Elspet; Kuning ni Laulik; Kuning ni Tütrik; Orheus ni Euridiike; Pühä Pätrik ni Kallis Käthleen; Säicme vele sysarj; Tuu ni Taa; Atlas ni Minea; Agu ni Eha; Päiv ni Kuu]

Kuldnaanõ : [luuletused] = Kultanainen / Kauksi Ülle ; suomennos [ja jälkisana:] Hannu Oittinen ; [jälkisana: Tapio Mäkeläinen] ; grafiikka: Eve Eesmaa. [Helsinki] : Taifuuni, [1996]

Huuv : [lühijutud] / Kauksi Ülle ; [kaas: Eve Eesmaa] . Tartu : [Eesti Kostabi Selts], 2000 ([Tartu] : Greif)

Nõsõq rõõmu mõrsija : [luuletused] / Kauksi Ülle ; [toimõndaja Rahmani Jan ; kaas ni muuq kaunistusõq: Eve Eesmaa]. [Tartu] : Kauksi Ülle Mänedsment, 2001 ([Tartu] : Trükipunkt)

Loe ka ETNOFUTU: Autasud, elik Eve Eesmaa graafilised lehed "Kuldnaise" sarjast said:

Pjotr Zahharov - Etnofuturismi kehtestamise eest Udmurdi noorte loojate rahvuslikus liikumises
Laid Šemjer - Mari keelde etnofuturistliku kirjanduse vahendamise eest
Kari Sallamaa - etnofutufilosoofia sõnastamise ja propageerimise eest. (leht “Uibuneiu”)
Andres Heinapuu - etnofutu ajaloo ja mõiste seletamise ning levitamise eest (leht “Kuldnaane”)
Kaido Kama - Teenete eest VKKF-i loomisel ja edu eest Võru Instituudi juhtimisel ( leht “Kesänaane”)
Valt Ernštreit - Liivi rahva toomise eest tulevikku (leht “Kavvõdan”)
Toomas Help - Võru ja Ersa rahvaste keelelise uhkuse äratamise eest (leht “Lemmeleht”)
Hannu Oittinen - Etnofuturistliku tegevuse eest tõlkijana (võru keelest savo keelde, Ristikivi tõlkimine slängi jne.) (leht “Ma armasti Soomlast”)


2. Kristina Valdru

Representation of the Estonian War of Independence in paintings of the 1920s and 1930s / Kristina Valdru [ Kunstnikud Maximilian Maksolly, Nikolai Kalmakov jt.]
Estonian Art, 1406-3549, (2002) No. 1, lk. 31-34 : ill

4. Tiina Kuus

3. Eve Luik

4. Enn Tegova

Vaata!

Õpetaja Eve Luik kodulehekülg

Monday, 12 May 2008

Ülle Lanto, Tartu Lastekunstikooli loovusõpetaja : Loovustund Tartu Lastekunstikoolis



Loe Õpetajate Lehest, 02.05.2008 !

Tartu Lastekunstikoolis on lisaks teistele loomeimpulsse ergutavatele tundidele I ja II kursuse ainekavas veel ka loovustund.

Võiks ju skeptiliselt küsida: kui kunsti­tunnid kuuluvad loomuldasa loomingulise tegevuse alla, milleks siis veel eraldi loovustund? Olen ka ise seisukohal, et loovus ei pea olema üheski koolis eesmärk omaette – eraldi aine. Ideaalis võiks olla loovus kui nakatav element omal kohal igas tunnis. Aga kuni see nii ei ole, on eraldi loovustund tervitatav ja seda iseäranis õpilaste poolt.

Loovus kui jumalik säde
Lastekunstikoolis ei kopeeri loovustund kunstitunde. Loomulikult joonistatakse ja maalitakse aeg-ajalt siingi, kuid sihiks pole virtuoossus, vaid isikupära ja originaalsus, vaba eneseväljendus. Et loovust saab arendada kõige mitmekesisema tegevuse käigus, sisaldab loovustundki hulgaliselt leidlikkust ja kujutlusvõimet virgutavaid harjutusi. Just siin saab õpilane aimu, mis on loovuse ja loomingu vahe; sedagi, et loovus kui jumalik säde on iga inimese sünnipärane võime. Samuti saab õpilane teada, et loovus pole üksnes loomeinimeste eralõbu, vaid seda saab igaüks kasutada ka argielus. Kuidas näiteks tähistada oma sünnipäeva hoopis uut moodi? Kuidas teha koolitee uudseks ja põnevaks? Kuidas panna vastutulijad endale naeratama jne, jne. Ja mis noorele eriti tähtis – kuidas mänglevalt ja võimalikult valutult lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme nii kodus kui ka koolielus.
Algselt soovis Tartu Lastekunsti­kooli juhtkond, et õppekavas oleks üks tund, kus „lapsed saaksid liikuda”, nii pakkusingi õpilastele algul rahvalikke ringmänge, regilaulu, joogaharjutusi, hieroglüüfide joonistamist, tangramimänge, haikude kirjutamist jms. Huvitav, et kõige rohkem armastati siiski tavalist pallimängu. Kogu kaootiline virvarr hakkas mingil hetkel mu kontrolli alt väljuma, tundsin vajadust koondada kõik ühe kindla nimetaja alla. Parajasti oli aeg, mil Eestisse imbusid sellised atraktiivsed sõnad nagu „loovus” ja „loovuskursus”. Uurisin tausta, tegemist tundus olevat põneva ja maineka psühholoogilise suunaga, eeskätt õpilaste seisukohast. Annaks ju kunstiõpilaste loovuse arendamine neile vaid tuult tiibadesse. Tutvusin õhinal vähese saadaoleva kirjandusega, osalesin kursustel. Lõpuks sai tunnile nimeks loovustund.
Alustasin kompamisi, püüdes mõista ja tajuda, missugused õpiülesanded mingile vanuseastmele ja inimtüübile sobivad. Koostasin kindlapiirilise harjutustekogumiku eri kursustele. Samal ajal otsisin õppevahendeid ja -kirjandust ning täiendasin end erialaselt. Praeguseks olen suutnud kartoteegilaadsest harjutustekogumikust välja arendada sisuka ja vaheldusrikka loovuse õppekava ning seda sel määral, et see võib täieõiguslikult seista kõrvuti teiste meie kooli õppekavadega.
Loovuse õppekavas kasutan õpilaste loovuse ja sellega seotud komponentide (mõtlemise voolavus, probleemitundlikkus, mõtte ja käitumise paindlikkus, originaalsus, ideede esituse ja elluviimise võime) arendamiseks loovuspsühholoogide selleks spetsiaalselt väljatöötatud harjutusi. Ei puudu ka minu enda ja õpilastegi omalooming.

Õppekava ja ülesanded
Esimese kursuse õppekavas on hulgaliselt ülesandeid, mille puhul laps kujutleb end mingisse ebatavalisse, emotsionaalselt laetud olukorda ning seejärel väljendab oma mõtteid, tundeid, mis tal selles olukorras tekivad (kehastab mingit rolli; loob limeriku; mõtleb välja legendi Tartu linna saamisloost; koostab sõbrale Õ-tähega algavate sõnadega sünnipäevaõnnitluse; hakkab joonistama pilti, mida teised jätkavad jne). Lisaks sarnastele loovharjutustele sisaldub esimese kursuse kavas suurel hulgal loovmänge: fantaasiat ja kujutlusvõimet arendavad mängud, probleemsituatsiooni ja suhtlemismängud, taju ja tunnetust arendavad mängud ning kehaskulptuurimängud.
Teise kursuse õpilastele lisandub ülesandeid sõna ja keelega veelgi (kõnemaneeri ja sõnastusstiili teadvustamine, vaba eneseväljenduse arendamine, meeleolu teadvustamine ja sõnastamine, tunnete väljendamine) ning sotsiodraama ja rollimängud (empaatia ja kaasaelamisvõime arendamine, oma rolli tundmaõppimine, koostöö, grupi ühtsuse kujundamine).
Ükski grupp, saati siis klassi­kollektiiv, pole homogeenne. Lastekunstikooliski leidub õppureid, kel erinev rahvuslik taust või isesugune sotsiaalne ettevalmistus ja õpitase. Katsun märgata ja rohkem tähelepanu pöörata vaiksematele õpilastele, neid igati innustades ja julgustades.
Parasjagu nutikust nõuab tegelemine dominantsete ja hüperaktiivsete kunstiõpilastega. Üsna sageli olen juhtunud kokku ka autistliku või arenguhälbega lapsega. Niisugustelgi puhkudel olen püüdnud õpilast kaasata ning andnud temalegi sama ülesande, kuid kohandanud seda talle vastuvõetavamaks. Kui ülesanne on osutunud õpilasele siiski liialt keeruliseks, olen andnud talle hoopis teistsuguse töö. Näiteks kui klass saab grupitööna ülesande luua omaloominguline muinasjutt, kus leiab lahenduse mingi tänapäeva teismelise valupunkt, saab raskustega õpilane võimaluse antud muinasjutt üksinda välja mõelda ning esitada see kirjaliku tööna. Hoidun harjutusi õpilastele peale surumast, arvestan nende soove-ideid ning iga õpilase individuaalsust.

Igaühe eripärast lähtuv hinnang
Õpilaste erisusi pean silmas ka hinda­misel. (Loovuse hindamise asemel eelistan anda hinnangut.) Siin ei tohi mingil juhul lähtuda klassi n-ö loovpriimusest, vaid juhinduda konkreetse õpilases tasemest ja võimetest.
Ehkki ka loovustunnis antakse iseseisvaid töid, vajab suurem osa tunnist õpetaja pidevat kohalolekut. Kuna tegemist on protsessülesannetega, vastutan õpetajana nii aja kui ka ruumi eest. Rühma töötamise ajal püüan silma peal hoida, mis osalejatega toimub, kuidas keegi midagi teeb. Saan alati ligi astuda, kui kellelgi mingi küsimus tekib. Andes vaid ülesande kätte ja minnes ise muid asju ajama, ei pruugi ma hiljem protsessist aru saada ega suuta seda juhtida.
Ma ei pea paljuks ka ise aktiivselt tunnitööst osa võtta. Tunnikogemus n-ö omal nahal aitab paremini kogeda seda, mis toimub õpilases loomeprotsessi ajal. Arvan, et ka õpetaja isiklik osalus õppetöös aitab kaasa grupiidentiteedi kujunemisele ning nii vajaliku meie-tunde tekkimisele.

PS! Loe ka Ülle Lanto kirjutatud raamatut

ja uut raamatut !

ja viska silm peale tema raamatute kohta ilmunud arvustustele:

Sirp 15.06.2007

EpL 22.06.2007

Osta endale ka, või mine raamatukogusse !