Tartu kunstimuuseum lõi trumbid seinale - Kultuur - Tartu Postimees

Tartu kunstimuuseum lõi trumbid seinale - Kultuur - Tartu Postimees

Reedel, 18.novembril 2011 kell 17.00
avaneb vaid 7 päevaks TKM sünnipäevanäitus "Klassikutelt armastusega".

Olete oodatud!


Näitusel «Klassikutelt armastusega» Tartu raeplatsi viltuses majas on 18.–27. novembrini esindatud 20 maaliga Pallase üks asutajaid Konrad Mägi, kelle töid on Tartu kunstimuuseumi kogudes ühtekokku 39, ning ühe-kahe pildiga alljärgnevad pallaslased (allpool sulgudes nende tööd Tartu kunstimuuseumi kogudes).


• Kristjan Raud (maale ja joonistusi kokku 31)

• Ants Laikmaa (maale 44)

• Nikolai Triik (77 maali ja 85 joonistust)

• Ado Vabbe (ligi 200 joonistust ja 60 maali)

• Villem Ormisson (18 maali)

• Aleksander Vardi (115 maali ja 79 joonistust)

• Elmar Kits (92 maali, 39 graafilist lehte ja joonistust)

• Karl Pärsimägi (47 maali, 4 akvarelli, 3 joonistust ja 10 graafilist lehte)

• Eduard Wiiralt (146 graafilist lehte ja joonistust, 3 skulptuuri)

• Jaan Koort (12 skulptuuri ja poolsada joonistust)

• Anton Starkopf (508 skulptuuri ja 1900 joonistust)

• Ferdi Sannamees (30 skulptuuri, 2 maali, 57 joonistust ja graafilist lehte)



Allikas: Tartu kunstimuuseum

Kuulus kunstnik sai enda loomingu väärilise raamatu - Kultuur - Tartu Postimees

Kuulus kunstnik sai enda loomingu väärilise raamatu - Kultuur - Tartu Postimees




Maie Raitar, Andres Sööt, «Konrad Mägi. Kunstnik. Looming. Aeg»,
Ilmamaa, 2011, 407 lk.:

" ...Konrad Mäe elu ja loomingu parimaid tundjaid Maie Raitar (1944–2008) jõudis panna käsikirjale punkti. Trükise ilmumist pidurdas rahanappus, mille üle kaebas ju pidevalt ka Mägi. Nii tulebki mahukat raamatut esitlema teiseks autoriks märgitud filmimees Andres Sööt.

«Kuigi minu nimi figureerib raamatus koos Maie Raitariga, on autor sisuliselt ainuisikuliselt tema,» ütles Sööt."

Ilmumisaasta	2011
ISBN	978-9985-77-242-3
retsensent	Mirjam Peil
toimetaja	Katre Ligi
kujundaja	Tiit Jürna
fotod	Stanislav Stepaško
fotod	Mart Trummal
fotod	Andres Sööt
Lehekülgi	408
Mõõdud	240x300
Köide	kõva köide, ümbrisega
Hind	52.80 €

Raamatust kirjastaja kodulehel:

Konrad Mäge (1878-1925) võib pidada eesti kunsti imeks. Talle oli loominguaega antud ligikaudu 18 aastat, mille järel võis tema pärandi hulka arvata vähemalt 400 maali (eelkõige maastikud, aga ka portreed, natüürmordid ja figuraalkompositsioonid). Tuntud on ta ka kui üks kunstiühing Pallase asutajaid.
Teda on ärgitanud stiilimuutustele matkad ja erinevad elukohad, kuid tihti on
kunstnik ühendanud uueks veenvaks tervikuks mitmeid ajas ja ruumis kaugeid algeid. Mäe jaoks ei olnud kunst mitte jäljendus, vaid alati eneseväljendus, eneseteostus ja uue maailma loomine vastavalt välisilmast tekkinud muljetele. Kogu tema loomingus helises kaasa tema kaasaegne kunstiareng, kuid seda täiesti isikupärases käsituses.
Ligikaudu paarikümne aasta jooksul oli Konrad Mägi olnud üks kõige populaarsematest eesti kunstnikest. Ta lõi oma erilise maastikukooli, sugereeris hulkadele oma loodustunde, oma värviilma, oma kunstilise ilmamõistmise ja vastuvõtlikkuse.

Käesolev raamat sisaldab hinnatud kunstniku tööde reproduktsioone (sealhulgas haruldasi, kodumaal tundmata töid), tema kaasaegsete kommentaare ja arvamusi ja killukesi tema elust ja ajast.

Resümee tõlge inglise keelde Alias Tõlkeagentuurilt.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital, Sihtkapital Eesti Mõttelugu ja Tartu Kultuurkapital.

Vaata Konrad Mägi Ateljee kohta siit, Konrad Mägi looming Tartu Kunstimuusemi virtuaalgaleriis,

Pallase kunstikooli ajalugu kaante vahel!

Mare Joonsalu, Tiiu Talvistu, Pallas. Koostanud-toimetanud Tiiu Talvistu,tõlkinud Kersti Unt, keeletoimetaja Kristi Metste, kujundanud Peeter Paasmäe.
Tartu Kunstimuuseum, 2010. 529 lk.

Loe retsensiooni: Sirp, 10.9.2010
Krista Piirimäe tõdeb: "... raamatu teene Pallase populariseerimisel saab olema suur. Tartu Kunstimuuseum on avaldanud selle albumiga austust pallaslastest kunstnikele, kolleegid-kunstiteadlased jäi seekord tähelepanuta. Viimast on võimalik natuke parandada, anda välja toimetatult Eha Ratniku kandidaadiväitekiri, mille tema tütar on usaldanud Tartu Kunstimuuseumile..."

Laenuta!
Osta !

Püsikliendi hind 931.00 krooni (€ 59.50)

Jean-Antoine Houdon : Voltaire _ François-Marie Arouet (21.11. 1694 – 30. 05.1778)

Jean-Antoine Houdon (1741-1828) - prantsuse kujur, skulptuuriajaloo üks suuremaid portretiste.

Houdoni ilmselt kõige kuulsam töö on toolil istuva Voltaire'i skulptuur (1781, marmor. Ermitaaž, Sankt Peterburg).

Vt siit (Ermitaaži digikollektsioonist lähemalt selle skulptuuri kohta)

Narva Lastekunstikooli juubelinäitus Tartus!

Narva Kunstikooli õpilaste näitus Tartu Lastekunstikooli Galeriis Jakobi tn 52 5. 03 kuni 26.03 2010.

Narva Kunstikoolil on 20. juubel!
Vt ka ajalukku!
Palju õnne !

Kunstireisi eel: Saksamaa - Dresden, Berliin ja Taani - Kopenhaagen eeltutvumiseks!

1. Dresden.
Maaligalerii külastus.

Tule raamatukogusse ja uuri enne läbi sellised raamatud läbi:
- Die Dresdener gemäldegalerie : Alte und Neue Meister / Seydewitz, M.
- Die Dresdner Galerie : Alte Meister / Alpatov, M; Danilova, I; Scheinfuss, K.
- Die Dresdner Galerie : alte meister / Rudloff-Hille, G.
- Dresdener gemäldegalerie : Alte und Neue Meister / Seydewitz, M.
- Gemäldegalerie Alte Meister : Zwölf Reproduktionen / Staatliche Kunstsammlungen Dresden
- Старые мастера в Дрезденском галлерее / Alpatov, M; Danilova, I. (vene keeli!)
- Schlösser und gärten um Dresden / Kempe, L.
- Schöne plätze : Formenreichtum und Formenwandel einer städtebaulichen Aufgabe / Rothstein, F. ( lk. 160 jj: Dresden)

2. Saksi Šveitsi mägede vaateplatvormil käik

3. Meissen : Portselanitehas Meissenis.

Uuri selliseid raamatuid:
- Meissener Jugendstilporzellan / Just, J; Karpinski, J.
- Meissner porzellan : von den anfängen bis zur gegenwart / Walcha, O.

4. Berliin. Brandenburgi väravad. Alekxanderplatz (koos vastremonditud teletorniga). Uusehitised Potsdami platsil. Pergamoni muuseum Muuseumisaarel. Riigipäevahoone.

Uuri sellist raamatut:
- Schöne plätze : Formenreichtum und Formenwandel einer städtebaulichen Aufgabe / Rothstein, F. ( lk. 144 jj: Berlin)

5. Berliini muuseumid. Olümpiastaadion. Potsdami Sanssouci loss.

Tutvu enne sellise raamatuga ka:
- Staatliche museen zu Berlin / Geismeier, W. jt

6. Lüneburgi kaudu Kopenhaagenisse.

7. Ringsõit Kopenhaagenis (Kuningapalee, H. Crh. Anderseni kunagist eluaset etc). Kronbergi lossi külastamine. Moodsa Kunsti Muuseum Louisianas - Humlebaek, Kopenhaagen.

Uuri sellist raamatut:
- Schöne plätze : Formenreichtum und Formenwandel einer städtebaulichen Aufgabe / Rothstein, F. (lk. 92 jj: Kopehaagen)

8. Reis läbi Rootsi - jõudmaks Stockholm-Tallinn laevaga tagasi pikalt reisilt!

Töökat reisiettevalmistamist kõigile!

Urmas Sõõrumaa avab kunstigalerii

Eragalerii - US Art Gallery (???) - näitab vanemat Eesti kunsti Rotermanni kvartalis Roseni 8, Tallinn

* Avanäitusel eksponeerib galerii omanik Urmas Sõõrumaa Peet Aren, Ann Audova, Eugen Gustav Dücker, Franz Gebhardt, Johannes Võerahansu, Eduard Wiiralt, Richard Uutmaa, Günter Reindorff, Richard Sagrits jpt loodut.

* Publikule avatud reedest 18.12.2009 (galerii on lahti teisipäevast reedeni kella 11–19, laupäeval ja püha­päeval kella 11–18)
* Sissepääs tasuta
Loe lähemalt siit! Siit, siit ja ka siit: Eesti ärimeestest on suured kunstikogud veel ka Enn Kunilal, René Kuulmannil, Mart Lepal ja Guido Sammelseljal.

Õpilased õpivad tajuma kunsti kunstinäitusel !

Loe õpilaste muljeid Urmas Viigi näitusest „Kärbes. Roos. Kärbes“ Tartu Kunstimuuseumis! Näitusele viis õpilased TLKK kunstiajaloo õpetaja Reeli Kõiv.

T., 12.a.: Minu arust oli see väga huvitav näitus, kuigi ma ei saanud mõnedest asjadest aru. Mulle meeldis väga traadist ja putukatest lühter, mis oli kaugelt vaadates ilus, kuid kui lähemalt vaadata, siis nägid putukad veidi rõvedad välja. Ka kärbestega sein oli väga huvitav. Kuna kärbsed tähendavad halba ja ka mustust ning kärbsed olid välja venitatud ja muutunud inimeste peadeks, siis ma mõtlesin, et ka mõned inimesed on halvad. Videost ei saanud ma eriti aru, kuid see meenutas natuke unenägu.

L.,12.a.: /.../ Mulle meeldis see tekst, kus oli juttu aja seismisest. Tahaks ka ise aega seisma panna ja sellist juhtumit kogeda. Mulle meeldisid veel need roosid seina peal, mis olid tehtud WC paberist. Ma küll eriti ei saanud aru sellest videost seal tagaruumis, kuid muidugi see, kes selle filmi tegi, teab, mis seal toimus. Mulle jäi silma ka üks roosa maja, mis oli väga ilus.

E.,12.a.: Näitus inspireeris mind. Sealt jäid väga meelde vetsupaberist roosid, kärbeste pilt ning putukate lühter. Need olid väga loomingulised ning näitasid elu erinevatest külgedest. Mulle meeldisid ka karude tööd, mis jutustasid raskest lapsepõlvest.
Iseenesest olen ma väga huvitatud unedest ning seda näitust vaadates nägin ma väga palju siukest, mis räägiks ka minu unenägudest. Näiteks see video, kus tundisin end nii väikesena, /see tunne/ on olnud ka minu unenägudes. Putuka voodiga oli sama lugu.
Võin öelda, et kuigi näitusel polnud väga palju asju, täitsid nad siiski pea küsimustega.
See näitus oli parim, mida ma siiamaani olin näinud. Aitäh kunstnikule selle kogemuse eest./.../

L., 11.a.: Mulle meeldisid kõige rohkem roosid. Kärbsed on igavad. WC paber oma loomulikus keskkonnas oli naljakas. Mulle jäi veel meelde seisma jäänud suits, aga katkine kaisukaru oli kurb, Huvitav oli ka Pöial-liisi film, kuid see oli ka natuke igav. See roosipiltidega sein oli ilus, aga need inimese elundid seal ei olnud ilusad.

M.,12.a.: Need putukad olid lahedad. Alguses ma ei saanudki aru, et need on putukad, kuid kui ma lähedamalt vaatasin, olid need imeilusad, värvilised, erineva suuruse ja kujuga... ja see lühter, see oli nii ilus ja lahedalt tehtud.../.../.../Algul ma mõtlesin, et see roosa maja on mingisugusest roosast vahukoorest.../

E.,13.a.:/.../ Ma sain aru, et lapsepõlv kunagi lõpeb ja midagi ei saa teha. /:::/

L.,11.a.:/.../ Mina ei armasta putukaid, kuid see voodi ja lamp olid ilusad. Veel oli seal mõmmi pea ja peal oli silm puudu. Seal olid veel fotod selles ruumis – ma mõtlesin, et nad on mingid õudsad, seal oli karu, mis oli lõigatud tükkideks. Mulle ei meeldinud fotod, kus olid lõigatud karud, ma ei saanud aru, mida tahtis öelda kunstnik. Sellest sain aru, et asjadel on mõned miinused ka, et kõik ei ole mõnus ja ilus.

P.,12.a.:Näitus oli huvitav ja omapärane. Väga meeldis. Raske oli aru saada. See voodi ja lühter. Pealtnäha olid asjad ilusad, aga kui lähemalt vaatasid, oli hirmus. Videoruumis oli seinal video, mis pani mõtlema, et kui jube on olla väike. Padjavideo oli nõme, sest see oli imelikult tehtud, hirmus, igav, ja pealekauba ei saanud midagi aru./.../ Mõmmi lugu ajas judinad peale. Lihtsate piltide peale hakkas juba hirmus./.../
See lühter ja voodi olid minu jaoks kõige huvitavamad, sest mulle meeldivad putukad ja pehmed voodid. Materjale oli väga põnevalt kasutatud.

H.,15.a.:Huvitav oli leida pealtnäha tühistele asjadele sügavaid seletusi. Väga meeldisid jutukatkendid, muutsid näitust mõnusamaks. Üks lemmikuid oli iseparandatud tapeet.

J.,14.a.:Näitus oli minu jaoks midagi uut ja huvitavat. Ilma tekstideta ei olekski vist nii hästi sellest aru saanud. Pani mõtlema, sai leida võrdlusi omaenda eluga. Vägagi meeltmööda oli ilusa ja inetu vastandamine. Kõige enam meeldis suur seinatäis kärbseid ja lõhutud mängukaru teema.

L.,15.a.:Huvitavad ja eriskummalised ideed. Eriti huvitav oli see, kuidas oli mõistete ja tõlgendustega mängitud. Kõige enam jäi meelde lapsepõlveteemaline sein, mis oli minu meelest lausa geniaalse ülesehitusega ja pani sügavamalt lapsepõlve, kodu ja vanemate üle järele mõtlema.
Üldmulje näitusest on, et kõik näituse teosed olid erineval moel paeluvad ja panid kõik millegi üle mõtisklema. Ka jäid meelde installatsioonid putukatega, mis olid niivõrd erilised, nagu oleks need mõnest teisest maailmast pärit, näiteks kuskilt sügavalt unenägude või unistuste maailmast.
Ma arvan, et kunstnik oli oma mõtete väljendamiseks kasutanud väga originaalseid ja huvitavaid vorme ja väljendusviise.

"Paranorm - Eesti sürrealistlik kunst" Tamperes

Raivo Kelomees, Erkki Luuk, Ahti Seppet, Kristiina Viin, Jaan Malin (kuraator) ja Enn Tegova
näituse "Paranorm - Eesti sürrealistlik kunst" avamisel Tamperes -
Galleria Emil 5.2. - 26.2.2009.

Sürrealismi kohta vaata raamatute valikut siit ! Sürrealismi kui kunstivoolu kohta - siit ja siit ! Inglise keeli siit ja vene keeli siit !
Loe siit !

„ELU 69“ Rakvere Näitustemajas 9. jaanuar - 12. märts 2009

Sihtasutus Virumaa Muuseumid teatab: suur kunstinäitus „ELU 69“ avatakse varsti.

Näituse avamine 9. jaanuaril kell 18.00 Rakvere Näitustemajas Tallinna tänav 3 ning jääb avatuks 12. märtsini k.a.
Näitusel osalevad: Merike Estna, Maarit Murka, DeStudio, Paul ja Anna-Daniela Rodgers, Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Jaan Paavle, Jaan Toomik, Raul Rajangu, Erki Kasemets, Lilian Meister, Margus Kadarik, Jüri Kass, Liina Siib, Kadri Alesmaa, Jaak Visnap, Lembit Sarapuu, Valeri Vinogradov, Marko Mäetamm, Kaarel Vulla, Simson von Seakyl, Leonhard Lapin, Lemming Nagel, Tatjana Muravskaja, Olga Temnikova, Jaanus Samma, Ado Lill, Tõnis Vint

Näituse kuraator: Teet Veispak
Kujundaja: Liina Siib
Lähem info: 5076183, 53878897 Virumaa Muuseumid

Grand tour. Eesti kunstnikud Itaalias

Kumu kunstimuuseumis on alates 26. septembrist avatud näitus "Grand Tour. Eesti kunstnikud Itaalias".

Näitus jääb avatuks 5.04.2009

Itaalia on sajandeid olnud kunstirännakute olulisemaid sihtpunkte. Eesti kunstis tuletab see maa meelde eelkõige Julie Wilhelmine Hagen-Schwarzi, Johann Köleri, August Weizenbergi, Ants Laikmaa ja Konrad Mäe loomingu. Need olid kunstnikud, kelle jaoks Itaalias töötatud aeg tähendas loomingulist hiilgevormi, inspiratsiooni ja emotsionaalset kõrgepinget.

Eestist, nagu mujaltki pärit kunstnikke meelitas Itaaliasse mahe kliima, kaunis loodus ja klassikaline tsivilisatsioon. Itaalia oli mineviku ja igaviku kohtumiskohaks, mille vaimne kiirgus ulatus Euroopa kaugetele äärealadele. Kui ka selle tsivilisatsiooni märkide rohkus põhjast tulnut esialgu hämmastasid, mõjus eriti Rooma ja Campagna, aga ka Napoli kõigile kunstnikele erakordselt inspireerivalt. Itaalia toimis kontakttsoonina, kus lõikusid geograafiliselt ja ajalooliselt tavaliselt eristatud isiksuste elutrajektoorid. Võõra kaudu õpiti tundma iseennast ja mõtestama oma kodumaad.

Mõiste Grand Tour, mis tähistas elukogemuse saamiseks ja eneseharimiseks ette võetud pikemat reisi, kujunes 17. sajandi lõpupoole kultuurilooliselt oluliseks nähtuseks. Esialgu oli kuid, vahel aastaidki kestnud ringsõit kättesaadav vaid vähestele - ringreisideks oli vaja raha, aega ja motivatsiooni. Pärast Napoleoni sõdade lõppu 1815. aastal, mil paranesid reisitingimused ja kasvas jõukas kesklass, hakkas varasem individuaalne rännak asenduma massiturismiga. Seda uue ajastu algust esindavad näitusel Kolu mõisast pärit meremehe Ottocar von Ungern-Sternbergi 1870. aastaist pärit fotod. Grand Touri olulisteks sihtpunktideks Euroopas olid algusest peale Šveits ja Itaalia. Need olid kohad, kus põimusid oma suurejoonelisusega hinge mattev loodus ja tsivilisatsiooni hõng, kus toideti nii hinge kui mõistust.

Itaalia oli sihtpunkt, kus sai arendada oma ajalooteadvust ja kunstimaitset, vaadata ja omandada kunstiteoseid, millel usuti olevat püsiv väärtus. Neid, kes ise reisida ei saanud, lohutasid rännakud toas ja vaimusilmas: aukartustäratavat hulka Itaaliat puudutavat reisikirjandust (siia kuuluvad ka näiteks siinsetest kunstnike Carl Alexander von Winkleri, Constantin Kügelgeni jt reisimälestused) täiendas vaategraafika, mille kaudu tekkis ja tihtipeale ka kinnistus ettekujutus Itaaliast. Nii tavalised turistid kui kunstnikud teadsid juba ette, mida uurida Itaalia-reisi populaarseimates sihtkohtades Veneetsias, Firenzes, Roomas ja Napolis. Loomulikult rännati usinalt pliiatsi ja pintsliga. Tartu Ülikooli 1803. aastal avatud joonistusklassis kopeeriti tuntud meistrite vaateid, kuid tõeliselt arendavaks peeti võimalust töötada kohapeal. Tuhanded Euroopa kunstiakadeemiate kasvandikud, nende seas ka näiteks Eestist pärit Carl Timoleon von Neff, Otto Friedrich Moeller, Johann Köler ei saanud end Itaalia kogemuseta tunnistada professionaalideks. Oli neid, kes veetsid Itaalias aastaid (August Weizenberg) või kelle jaoks Itaaliast kujunes pidev vaimu ja tervise turgutamise koht ning Raffaelist suur kunstiline eeskuju (Carl Timoleon von Neff).

Näitusel eksponeeritud tööd pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli Raamatukogu haruldaste raamatute ja käsikirjade osakonna, Tartu Ülikooli Kunstimuuseumi kollektsioonidest ja erakogudest.

Näituse kuraator on Tiina Abel, kujundaja Urmas Viik.

Loe: Üha kallinev eesti kunst kaob erakätesse / Ants Juske EE 1.3.07

Loe: Kunsti hind kui kunstiteos / Alo Lõhmus, EE 9.12.04

Kumu kunstimuuseum 2008. aastal Euroopas parim!

Loe EE 19.05.08

Kumu kunstimuuseum edu rahvusvahelisel konkursil - "Hinnati muuseumihoone arhitektuuri, ekspositsioonide disaini ja erinevaid tehnilisi lahendusi. Erilist rõhku pandi muuseumi külastajale suunatud tegevusele," teatas Peeter Mauer.

--

Teisi võitjaid aastal 2008: Viktoria ja Alberti Muuseum Londonis, Alicante provintsi arheoloogiamuuseum MARQ Hispaanias, Chester Beatty Raamatukogu Dublinis, Yorki Raudteemuuseum, Guggenheimi Muuseum Bilbaos, Olümpiamuuseum Lausannes, Taani Rahvusmuuseum
ja paljud teised.

Eesti muuseumidest on eelnevatel aastatel jõudnud lõppvõistlusele ning pärjatud kvaliteedisertifikaadiga Tallinna Linnamuuseum, Tartu Mänguasjamuuseum ja Eesti Maanteemuuseum.