Lastekirjanduse Aasta Rosina auhinna said Aino Pervik ja Jüri Mildeberg - Kultuur - Postimees.ee

Lastekirjanduse Aasta Rosina auhinna said Aino Pervik ja Jüri Mildeberg - Kultuur - Postimees.ee

Ühes väikses veidras linnas. Autor: Aino Pervik, pildid: Jüri Mildeberg!

Aasta Rosina auhinna kohta lähemalt vt siit!

Jüri Mildeberg sündis 1965. aastal Tallinnas graafik Aleksander Mildebergi perekonnas.

Loe Sakalast ka!

Lugemisaasta 2010: luuletusi raamatuist ja raamatukogust (kooliraamatukoguhoidjad soovitavad!)

Raamatukogu on raamatu kodu (Leelo Tungal „Lätikeelne jäätis“ Tuum 2006)

Raamatukogu on raamatu kodu –

seal on ta rahul, kui tolmu ei kogu,

kui teda loetakse rõõmuga taas

ja voodisse võetakse vahel ehk kaasa…

Raamat tee lahti ja lehitse lehti –

tead, et nad puudest ja mõtetest tehti?

Tähed ja numbrid ja punktid ja komad –

kunagi olid nad kellegi omad!

Keegi neid sõnu ja tarkusi kogus –

nüüd nad on hoiul siin raamatukogus1

raamat löö lahti , kui veidi saad mahti –

terve suur maailm on sinu ees lahti!

Soovitaja: Sirje Ardu Kooli raamatukogust

****

Väikesed raamatud (Ansambli Jäääär laul )

Kui te võtate meid kätte
peske enne puhtaks käed
köited pehmed on ja haprad ka
me ei soovi kiirelt määrduda

võite lugemata jätta
peatüki number kolm
see on kurb ja igav ka
seda peame tõesti ütlema

ärge rebige me lehti
ärge kirjutage ka
lehe äärte peale märkusi
mis järgmisi võiks segada

tehke raamat parem lahti
leheküljelt sada kuus
seal see koht on, arvan ma
mille pärast tasub üldse lugeda

päris lõpus saate aru
lugu jääks kui pooleli
aga ärge muretsege siis
teine osa juba trükiti

ärge rebige me lehti
ärge kirjutage ka
lehe äärte peale märkusi
mis järgmisi võiks segada.

Soovitaja: Mari Nuut Vändra Gümnaasiumi raamatukogu

*****

Virve Osila “Pühendus raamatukogudele”

Nii sageli, kui astun sisse raamatu(te) kogusse,
mu süda tunneb, et see nimi vääriks pisut parandust;
on iga raamat aare ju… kõik riiulid täis varandust -
kus koos nii palju hinnalist, on aardekogu see.

Kui kätte võtan raamatu, soe võbin soontest läbi käib,
ma tunnen veretukses teise hingelinnu puudutust
ning ise hetkel muutudes ma muuski tajun muudatust -
maailm mu ümber soojeneb ja veidi valgem näib.

sel minutil nii võõras tundub sõna: paberkandja…
On raamat mulle pühadus; hea jagaja, tark andja -
me haridus on hakatuse saanud A-st ja B-st.
On kirjapanemisevõime Taevaisa and ja
iga raamat seega Looja ande kandja
et Tõe ja Õigusega valgustada inimest.

Soovitaja: Pärnu Koidula Gümnaasiumi raamatukogu

***

Erich Meerja on kirjutanud (mai 1995) :

Iga raamat on tähekogum,
mille taustal kumab
autori mõtete linnutee.
Erivärviliselt vilkudes
tulevad sealt tähekiired,
mis valgustavalt ja soojendavalt
langevad mõtteakendele.
Sina, raamatukoguhoidja,
nii argiselt askeldamas
nende helkide keskel.
Aina uurimas ja korrastamas,
enese, nagu kumerläätse kaudu
tähekiiri koondamas ja suunamas.
Kuid eks need tähekogumid
kulu ja tuhmu
oma pidevas ringkäigus.
Käest kätte, silmast silma, mõttest meelde.
Aga ka mõistmatuse umbteel,
või ajaviite karussellil liikudes.
Kas sina, raamatukoguhoidja,
ka kiiritud ja väsid selles
alatises tähekiirte mõjuväljas?
Kes seda küll usub,
või oskab tähele panna?

Soovitaja: Malle Järva-Jaani Gümnaasiumist

****
RAAMAT Henno Käo viisil: My Bonnie lies over the ocean

Kui arvutis märatseb viirus,
kui telekast valutab pea,
kui kõikjal on pöörane kiirus,
on siiski üks sõber sul hea.

Raamat, raamat, raamat on sõber, kes alt ei vea, raamat, raamat, ja pealt ei vea raamat sind ka!

On raamatus pilte ja juttu,
on raamatus paljugi muud,
võib raamatut sirvida ruttu,
võib veerida kas või kuus kuud.

Raamat, raamat …

Võib õhtul ta tulla su voodi,
ja reisile sinuga veel.
Ta on, nagu teda kord loodi
ja muutlik ei ole ta meel.
Raamat, raamat…

End sinu eest iial ei peida,
ta ootab sind päevad ja ööd,
saad aimu, mis maailmas leida,
kui raamatu lahti sa lööd.

Raamat, raamat …

Soovitaja: Heli Kuuste raamatukogust

*****
Dahl, R. Charlie ja šokolaadivabrik, lk.157-161 (üks pikk luuletus) ;

Esop, E Pildinõid, lk.13
Kesamaa, M. Kasvan rõõmuks perele, lk.93-95 ;
Kruut, V. Ahviema mure, lk.30
Käo, H. luuletus "Raamat" Nukits 2002, esikaas
Miller, V. Kodu kõige kallim, lk.96-69 (lugu raamatutest)
Norak, A. Ära lugemisest, lk.38
Pervik, A. Ühes väikses veidras linnas, lk.11-14 (Jutt "Härra Lugemishull")
Ränik, V. Luulepere pereluuleraamat : suurtele ; Luulepere pereluuleraamat : lastele, lk.42 (luuletus raamatukogust)
Särg, I. Ülemere, lk.11
Trull, I. Kaelkirjak ja tähed, lk.5
Vender, A. Meie õu, lk. 16-17
Vilep, H. Habemega nali, lk. 52
Soo, Ada M. Richard ja raamatud, kogu raamat

Interneti teema luuletusi, jutud - ajakirjandusest:

Aimla, P. Abiks arvutihädalisele // Hea Laps.- 2001.- Nr.1.- Lk.3
Käo, H. Teekond // Täheke.- 2001.- Nr.11.- Lk. 8 (ka Käo, H. Hinge korter, lk. 40)
Lass,I. Internet // Hea Laps,- 2001.- Nr.10.- Lk. 2 (Omalooming)
Lember, I. Neti Internetis // Hea Laps.- 2000.- Nr.3.- Lk.18
Sipelgas, K.M. Arvutialune // Hea Laps.- 2008.- Nr.11.- Lk.28-29 (jutt)
Vilep, H. Itimees // Hea Laps.- 2007.- Nr.6.- lk.14 ,
Rmt.: Vilep. H. Kellakägu, 2008, lk.38 ;
Rmt.:Vilep, H. Habemega nali, 2009, lk.16
Wimberg Arvutihullu laul // Täheke.- 2004.- Nr.9.- Lk.10

Soovitaja: Tiia Põlva Ühisgümnaasiumist

****

Raamat. Raamatule pühendatud luuletusi eesti luuletajailt

Ilmumisaasta 2009
Kirjastus Apollo Raamatud
Lehekülgi 80

"Selle raamatu teema on raamat; värske raamatuteemalise luuletusega on siin esindatud 28 eesti luuletajat. Raamat on nii vana ja tähtis asi, et on kindlasti (veel ühe) omateemalise raamatu ära teeninud. 28 eesti luuletajat pakuvad oma raamatunägemusega lugejale hea valiku stiilinäiteid, nii et see antoloogia on ühtlasi väike portreede kogumik: ühel ja samal teemal luuletades tulevad poeetide eri käekirjad ja mõtteliikumised reljeefselt esile. Loodetavasi on lugejal põnev jälgida, mis suundades võib raamatust mõtleva inimese mõte liikuda. Käesolev raamat on mõeldud ka teisi raamatuid edasi aitama: nimelt annetab AS Apollo Raamatud osa käesoleva valimiku müügituludest maakoolide raamatukogudele raamatute ostmiseks."

Maarja Kangro, koostaja

*****

Eve Rahkema Laagna Gümnaasiumist soovitab:

Suurepärane raamat on Markus Zusaki "Raamatuvaras" (Draakon ja Kuu, 2009). Loe!

Sai nüüd ka Paabeli torni auhinna. Aga see on suurematele, põhikooli lõpp-gümnaasium- lugemise mõju lapse kujunemisele, juudid, fašism, II Maailmasõda. (Loe Markus Zusak´i kohta veel siit! Kuula tema intervjuud siit!)

... endale lugemiseks- Anuradha Roy "Lootusetu igatsuse atlas" (Varrak, 2010)

- hooletusse jäetud lapsele raamatuid ja teadmisi pakkuv igavlev naabrinaine. Päris hea lugemine, hindab pr Eve Rahkema, parim kooliraamatukoguhoidja 2009.

****

Soovitab Tiiu Põlva Ühisgümnaasiumist:

"... kõige rohkem lastekirjanikest on kirjutanud raamatutest, lugemisest ja ka raamatukogust just Leelo Tungal. Tema loomingut kasutati meie viimasel etlemiskonkursil hoolega.

Siis soovitan veel järgmisi raamatuid: Ema, palun loe mulle - Ilo, 2000 seal see lk. 157 A. Virges Kati õpib lugema, Aivar Pohlak Siilipoiss õpib lugema, lk.226.
Raamatust Memme, palun loe mulle - Ilo, 2001 - sisaldab samuti mitu lugemisteemalist juttu, nn lk.347 L.Tungal "Mõni rida raamatust", aga selle siin vist keegi juba saatis.
Samas sarjast veel "Isa, palun loe mulle! " . Need raamatud sobivad väga hästi 1. klassi õpilastele ette lugemiseks. Olen ise kasutanud nimetud raamatuid tähtpäevade puhul.

Väärt raamat on "Kuulus raamatukogukass Dewey", mille autoriteks Myron V. ja Witter B, Kunst, 2009.;
Laidla "Raamatukogunõid Rosaalie", Tänapäev, 2008. Muidugi sobivad need lugemiseks keskastmele, aga mõni tragim lugeja algklassidest saaks juba samuti hakkma.

Lugemise luuletus (Sigrid Mallene)

Kui sul homseks kõik pähe on tuubitud,

Arvud on jagatud, tähti on uuritud;

Soovid natuke nalja ja jahutust,

Mõnda toredat meelelahutust.

Siis võid raamatu rüppe sa pugeda

Ja lugeda, lugeda, lugeda…

Kaante vahel peidus on võrratuid maid

Ja tegelasi veidraid, nii halbu kui häid.

Seal Pühapäevamaad saad agaralt otsida,

Kunksmooriga tuuli-torme võid trotsida,

Viplalalt tinistamist õppida võid,

Võlumist õpetab väikene nõid.

Ei ole see laps eal rumal või saamatu,

Kes parimaks sõbraks on valinud raamatu.

*

Mina olen raamat. Heljo Mänd Täheke 1984 nr.1

Mina lugeja.

Sinu sisse, raamat,

oskan pugeda.

Ära enneaegu

ole kiidukukk,

iga lehekülg on

tihe metsatukk.

See, kes minu tihnikuss

sisse poeb,

ei saa enne välja,

kui mu läbi loeb. "

****

Urve Kuressaare Gümnaasiumist soovitab juurde veel Voldemar Milleri lugu "Raamatud omavahel" raamatust "Kodu kõige kallim"- Tänapäev 2008, lk 96-99, kus Seiklusjutt, Armastusromaan, Kriminull,Teadusraamat, Ulmeromaan, Lasteraamat ja Vana Raamat vaidlevad, kes on tähtsam ja vajalikum! Hea ettelugemise materjal 1. - 6. klassile.

ja Mare Müürsepp "Isahiir Huberti teaduslik uurimistöö eesti lastekirjanduse riiulil; Huberti avastused" . Koolibri 1993, kus saavad lapsed ettekujutuse sellest, mis on raamat, kuidas temaga ümber käia ja milliseid huvitavaid lasteraamatuid lugeda. Teises osas
tutvustatakse, mis koht on raamatukogu ja antakse hüva nõu kuidas seal hakkama saada!"

Prima Vista 2010 kirjandusfestivali juhatab sisse raamatu ja roosi päev !

23.aprillil Prima Vista kirjandusfestivali eelüritus - ülemaailmse raamatu ja roosi päeva tähistamine:

16.00 esitleb Andres Ehin Tartu kaubamaja III korruse aatriumis Apollo raamatupoe juures oma juubelikogumikku “Igavik vannitoas” (Varrak) ning enda ja Yasuo Fujitomi ühiskogu “Kuitund” (Maalehe Raamat).

Kaubamaja külastajatele jagatakse roose, raamatuid saab tavalisest soodsama hinnaga.

18.00 loevad Rahva Raamatu Tasku kaupluses noorkirjanikud Edvin Aedma ja Urmas Nimetu oma uhiuusi ja veel raamatukaante vahel ilmumata tekste. Vt. mida Urmas Nimetult on seni ilmunud siit ja Edvin Aedmalt - siit ! Raamatuostjatele kingitakse roose.
11.00-18.00 - raamatumüük Tartu Ülikooli Raamatukogus.
Roose jagavad ja raamatuid müüvad kirjastused Atlex, Eesti Entsüklopeediakirjastus, Elmatar, Ilmamaa, Koolibri, Varrak.
11.00-18.00 müüvad raamatuid Tartu Linnaraamatukogus kirjastused Fantaasia ja Petrone Print . Ostjatele jagatakse roose.

*

23. aprillil algab Prima Vista korraldajate ideest alguse saanud raamatubussi tuur, mida toetab ning aitab korraldada Lugemisaasta team. Raamatubussis müüakse uuemat ilu-, õppe- ja aimekirjandust.

Kolme päeva jooksul läbib raamatubuss teekonna TALLINN – KOHILA – RAPLA – TÜRI – PÕLTSAMAA – JÕGEVA – VÄIKE-MAARJA – KADRINA – LOKSA – TALLINN.

23.aprillil esinevad Dagmar Lamp ja Roy Strider .
Peatused Kohila raamatukogus kell 11-12.30, Rapla raamatukogus kell 14-16 ja Türi Kolledžis kell 17-19.

24.aprillil on kaasas Olavi Ruitlane ja Armin Kõomägi.
Peatused Põltsamaa linnas Roosisaarel kell 10-12, Jõgeva Linnaraamatukogus kell 13.30-15 , Väike-Maarja raamatukogus kell 16-17.30.

25.aprillil - Aidi Vallik ja Heiki Vilep.
Peatused Kadrina raamatukogus kell 11-13 , Loksa raamatukogus kell 15-17.

Uusi raamatuid. Kirjandus, kunst ja uus meedia

Uut kunstikirjandust tutvustab Eesti Rahvusraamatukogu siin!

Vt ka näitusi RR- s: 30. aprillini harulduste kogu näitusesaalis Kaljo Põllu eksliibrised; 17. aprillini fuajees Kalli Kalde maalinäitus Linnukuu


Uued raamatud TLKK raamatukogus [Lugemisaasta 2010 vt ERÜ pöördumine]

1. Reeli Kõiv, Õnne Reinup, Riin Saaremägi. "Töövihik Pallase seiklused viltuses majas", Tartu Kunstimuuseum 2010 - kinkija: autor Reeli Kõiv

2. Kirjarahva pildiraamat : fotosid aastatest 2001-2009 = Picture book of writers : photos from 2001-2009 / pildistanud: Alar Madisson ; koostanud: Alar Madisson, Piret Noorhani, Vilve Asmer ; toimetanud: Leili Punga ; tõlkinud: Anne Lange. Tartu : Kunst, 2009. [ilmus 2010]
Toetajad: Tartu Kultuurkapital, Tartu Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium (Riiklik programm "Humanitaar- ja loodusteaduslikud kogud)
Kinkija: Vilve Asmer, EKLA juhataja, projekti koordinaator.
Täname HTM-i meelespidamise eest!
Aitäh kõigile esimeste Lugemisaasta 2010 kinkide eest!

Pangem tähele: Tartus, 14-16 aprill, 2010 konverents tulekul. Käsitlusele võetakse sellised teemad:

I ÜKSIKISIKU ROLL KULTUURI MUUTUMISES

1. Muutuv kasutaja

· Kasutaja, tarbija, looja, tootja? - Kasutaja kui sisu looja - Kasutaja roll pärandimaailmas - · Kultuuriline osalus - Üleilmastunud sisu kasutus - Globaalsed või lokaalsed kasutuspraktikad? - Digitaalraamatukogud ja kasutaja eelistused - Kasutaja arhiivides: praktikad ja ootused - Muuseumikogud külastaja käsutuses

2. Isikliku mälu vahendamine

· Uued väljenduse ja lugude jutustamise vormid - Oma ajaloo blogimine - Digitaalsed fotod ja videod kui osa enesest - Enese taaskuvamine digitaalajastul

II KULTUURIMÄLU JA MÄLUASUTUSED

3. Kultuurimälu ümberkirjutamine

· Kunstide ajaloo ümberkirjutamine - Hierarhiate muutumine: kaanon, tsenter ja perifeeria - Uus kultuuriajalugu ja retseptsiooni strateegiad - Audiovisuaalarhiivide roll - Arhiiv kui mälu looja - Kultuurimälu digitaalsed ressursid

4. Kultuuripärand

· Pärandi mõistes kahtlemine ja selle tõlgendamine - Rahvuslikust globaalseks: kogud kui otsustav jõud - Pärandi kogumine tänapäeval - Originaali roll ja tulevik - Mäluasutuste tulevikuperspektiivid - Digitaalse sisu kättesaadavaks tegemine - Kultuuripärand ja veeb 2.0 strateegia

III KUNSTIKEEL

5. Digitaalne kirjandus

· Digitaalse kirjanduse perspektiivid - Hüperteksti ja küberteksti teooria - Autor ja küberruum - Lugeja ja küberruum - Elektrooniline luule ja elektroonilised narratiivid - Blogimine ja kirjandus - Fännikultuur ja Internet - Uute kaanonite loomine: kahtlemine kirjanduse piirides

6. Digitaalne kunst

· Digitaalne loovus - Immateriaalne kunst ja reaalsed kunstnikud - Loovus jälgimiskeskkonnas - Kunstiteosed asukohtade vahel - Uue meedia kunst ja retseptsiooniprobleemid - Digitaalne kunst ja autorsus - Uue meedia kunstiharidus

Eestis käib lugemisaasta!

Kiizu-Miizu Lugemizaasta: loe Sirp, 18.01.2010 !

Kaarel Tarand: "... X,Y ja Z on meie alfabeedis täiesti kasutatavad tähed, ent nende väärkasutusega epateerimispüüd võis ehk olla andestatav sajanditagusele noorkirjanikule, mitte aga XXI sajandi riigiametile. Lapsik, ministeeriumikiizud, väga lapsik! "

Vt lähemalt siit ja siit !

Peeter Olesk: "... on vaja fikseerida hea lugeja tunnused. ... hea lugeja peab suutma elada sisse teise inimese maailma, kusjuures neid teisi on palju. Muidugi ei taha laps, kes satub raamatupoodi, osta sealt kõike. Tema peamiseks juhendajaks riiulite vahel on ema, kes tavaliselt ei tea raamatust rohkemat kui et see pole ajaleht. Ema, kes tegeleb perekonna väljaminekutega iga päev ja mitu korda päevas. Niisiis keegi, kes peamiselt keelab ja peabki seda tegema, sest meie raamat on kallis. Osta kauakestev raamat keeluajal – see on kunsttükk. ... hea lugeja peab oskama võrrelda: see tähendab teiste rahvaste kirjanduse tundmist meie oma kõrval, kuid mitte ainult. Üks võrdluskohti jääb kirjanduse ja rahvaluule või üldisemalt pärimuskultuuri vahele... Võrdluskohaks on ka piir kirjanduse kui trükisõna ja multimeedia vahel. Eesti kirjanduses puudub romaan peakoka elust, on vaid joodikud. Samas on lehed ja raadio ning TV kööki ja panne ja toidu­kraami täis enam kui küll; ajab üle ääre. Kumba sa siis eelistad, kas vaikivat kirjandust või tormilist retseptuuri ... "
Peeter Olesk: "... Mida peab tegema aga raamatukoguhoidja, kes pole trükist näinudki ega tunne asja üldse, sest tal puudub võimalus teost sirvida? Päris äsja oli meil sellest juttu Saare maakonna keskraamatukogu direktori Anu Vahteriga. Teemaks see, kui palju saab saarlane lugeda Albert Einsteinist ja kõrgemast matemaatikast. Olukord muutub kriitiliseks, kui gümnaasiumis valikainete hulk kasvab, kuid sul pole kasutada muud kui vana põhku ja õpikuid tehnikumidele... " ??? ???? ??? Tule Taevas Appi lihtsameelsetele! Milleks on raamatukogudesse loodud võimalused võrku kasutada :)

Loe lähemalt Peeter Oleski ja Rein Veidemanni väitlust lugemise kohta siit !

Lugemisaasta koduleheküljelt loe lähemalt, mis ka kus toimub!

Rahvusvaheline illustratsioonitriennaal Tallinnas: näitus avatud 3-30. novembrini !

3.11.09 avati Eesti Rahvusraamatukogus Tallinna 3. illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”. Eksponeeritakse üle 300 originaalillustratsiooni ja raamatu. Triennaali patroon on proua Evelin Ilves, kes osales avatseremoonial!

Triennaalil esinevad Läänemereriikide - Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Venemaa, Poola, Soome, Rootsi, Norra ja Taani - raamatukunstnikud. Autorid on välja valinud iga riigi illustraatorite ühendus, Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) või triennaali kuraator. Igast välisriigist kutsuti osa võtma 5 illustraatorit.

Eesti eksponeerib korraldajariigina 20 autori (Katrin Ehrlich, Mare Hunt, Kadri Ilves, Anne Linnamägi-Liiva, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister,Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Viive Noor, Enno Ootsing, Juss Piho, Piret Raud, Priit Rea, Tiina Mariam Reinsalu, Reti Saks, Catherine Zarip, Annika Tonts, Kelli Valk, Maarja Vannas-Raid, Maara Vint) töid.

Rahvusvaheline žürii (Austra Avotina – Läti, Lilian Broegger – Taani, Juta Kivimäe – Eesti, Jokubas Jacovskis – Leedu, Vera Pavlova – Venemaa, Hannu Taina – Soome) valib peapreemia laureaadi ja 10 võrdset diplomisaajat.

Illustratsioonitriennaali raames avati 3.11.s.a. Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73) eelmise triennaali grand prix’ võitnud taani kunstniku Lilian Broeggeri isikunäitus ja Soome Instituudis (Harju 1) aga käesoleva triennaali žürii liikme, soome illustraatori Hannu Taina isikunäitus.

Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Rahvusraamatukogu ja Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti Osakonna korraldatud näituste maht on alates esimesest triennaalist kasvanud. 2003. aastal piirduti põhinäitusega Rahvusraamatukogu galeriides, 2006. aastal lisandusid esimese grand prix’ võitnud autori ja ühe žüriiliikme isikunäitused. Igal aastal antakse välja näitusetööde kataloog.
Originaalillustratsioone näeb triennaali kodulehel!

Auhinna said:
Grand Prix - Varvara Alyai (Venemaa);
Diplomid - Aljoscha Blau (Saksamaa); Gry Moursund (Norra); Anete Melece (Läti);
Lina Dūdaitė (Leedu); Olga Ionaitis (Venemaa); Victoria Fomina (Venemaa);
Pawel Pawlak (Poola); Enno Ootsing (Eesti); Regina Lukk-Toompere (Eesti, Tartu Laste kunstikooli vil!);
Viive Noor (Eesti);
Eesti Rahvusraamatukogu diplom - Juss Piho
Eesti Kunstnike Liidu diplom - Piret Raud
IBBY Eesti Osakonna diplom - Aljoscha Blau
Eesti Lastekirjanduse Keskuse diplom - Maarja Vannas-Raid

Loe PM 5.11.2009 Krista Kumbergi lugu!

5.-6. september - Uue Maailma festival!

Uuri lähemalt!

Loe: Sirp 27.08.2009 Erko Valk: Tallinnal puudub oma idee/ Jürgen Rooste

Raamatuaasta 2010 logo autor on Heino Prunsvelt!

Lugemisaasta logo kujundas Heino Prunsvelt! Loe PM 6.7.09 - «Shakespeare».
Kultuuriministeeriumi ja Eesti Disainerite Liidu žürii hinnangul on võidutöö terviklik, mitmekihiline, humoorikas ja hästi meeldejääv märk.
II koha andis žürii Priit Isoki tööle märgusõnaga «Veskikivi». Ära märgiti veel neli tööd – Inga Heamägi «Alfa», Andrus Pajuniidu «Avatud 1», Hendrik Väli «Küllusesarvik» ja Marketing Communication Alliance OÜ «Ridades».
Konkursi žürii: Ilona Gurjanova, Jan Kaus, Andrei Kormašov, Piret Lindpere, Krista Ojasaar, Karl Martin Sinijärv ja Triin Soone.
I koha võitja autasu 10 000 kr, II koha omanik - 5000 kr. Logokonkursile laekus kokku 42 tööd, žürii valis teise vooru 12 tööd. Loe raamatuaasta kohta lähemalt siit!

Raamatuillustratsioonide näitus Rahvusraamatukogus

RR fuajees ja peanäitusesaalis avati 15. aprillil näitus “Illustratsiooni võlu”, mis kajastab raamatuillustratsioone RR kunstikogust.
Näitusel oli väljas 150 illustratsiooni 57 lt kunstnikult (Günther Reindorff, Siima Škop, Evald Okas, Edgar Valter, Ott Kangilaski, Richard Kaljo, Vive Tolli jt.). See oli püüe tuua esmakordselt külastajate ette illustratsioonide kollektsiooni oma mitmekülgsuses.
RR raamatuillustratsioonide kogule pandi alus 1960. aastatel, kui soetati esimesed tööd, milleks olid Märt Laarmani illustratsioonid Fr. Tuglase "Väikesele Illimarile" 1962 ja "Valik novelle ja miniatuure" 1957 ning Aino Bachi illustratsioonid Mart Raua "Valitud luuletustele" 1946.
Kogu täienes järjepidevalt ostude, kingituste või annetuste näol, mille tulemusena on RR-s tänaseks 9000 originaalillustratsiooni 780-le raamatule. Vanim originaal pärineb 1911. aastast, milleks on Rudolf Lepiku juugendstiilis illustratsioonid “Pärnu maakonna laulupidu albumile”.
VT: e-kogu, kus saab näha raamatuillustratsioone 76 autorilt.
Näitus oli avatud 7.5.09-ni.
Täiendav informatsioon:Katre Riisalu (RRi kunstide teabekeskuse juhataja), tel. 630 7143, e-post: katre.riisalu@nlib.ee
Katri Kiik (RRi kunstide teabekeskus), tel.630 7144, katri.kiik@nlib.ee
Loe siit Siima Škopi kohta lähemalt!

23. aprillil tähistatakse ülemaailmset Raamatu ja roosi päeva!

1930-ndatel aastatel tuli Barcelona raamatukaupmees romantilisele mõttele, kuidas suurendada raamatute müüki ja parandada kirjanduse tundmist: Kataloonia kaitsepühaku Püha Jüri päeva hakati tähistama Raamatu ja roosi päevana, kus mees kingib naisele roosi ja naine mehele raamatu.

1995. a. kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu- ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks.
23. aprill osutus sobilikuks päevaks ka kirjandusajaloo seisukohalt. See on Miguel Cervantes de Saavedra ja William Shakespeare´i surmapäev ning Halldor Kiljan Laxnessi ja Vladimir Nabokovi sünnipäev.
Loe: Jüri Talvet. Püha Jüri, roos ja raamat. ÕL 30.04.1998

Inspiratsioon Rahvusraamatukogust!

Rahvusraamatukogu tunnuslause on „Hoiame mõtteid, jagame teiega”. Rita Enna, Eesti RR turundusspetsialist, kutsub õpetajaid ÕpL-s inspiratsiooni leidma RR raamatuvaramust ning soovitama seda õpilastele oma juurte tundmaõppimiseks ja rahvaste eluoluga tutvumiseks.
Veebruaris näeb 2008. aasta väljaandeid, nii raamatukujundusvõistluse võidutöid kui ka Eesti kirjastuste liidu liikmete eelmisel aastal kõige enam müüdud väljaandeid. Neid eksponeeritakse näitustel „25 kauneimat Eesti raamatut" ja "Viis kauneimat Eesti lasteraamatut” ja „Eesti menuraamat”.
28. märtsini on harulduste kogu saalis näitus Eesti vabariigi riigiraamatukogule aastail 1918–1940 hangitud haruldastest raamatutest.
Aprillis ja mais on tähelepanu keskmes kunstide teabekeskuse kogude tutvustamine.
Näitusel „Illustratsiooni võlu” näeb valikut RR kunstikogusse kuuluvatest raamatuillustratsioonide originaalidest. Rohkem kui poole sajandi jooksul on raamatukokku muretsetud ligi 9000 originaali, neist vanim pärineb 1911. aastast. Illustratsioonikogu mitmekesisusest annab aimu raamatukogu veebilehelt avanev e-kogu. Vaata siit! Raamatud, mis näitavad rahvarõivast kandvat ja valmistavat eestlast, on aprillist näitusel harulduste kogu näitusesaalis. Näitusest ilmub kataloog ja sügisel ka rahvusraamatukogu kalender. Veebruaris tutvustakse Kolumbiat ja Eestis elanud ameeriklanna Irene Wiley maale.
Suuremad näitusprojektid on RR kodulehel avaldatud e-näitustena või ringlevad Eesti raamatukogudes, muuseumides ja koolides rändnäitustena.

Tartu Lastekunstikooli õpetajate kujundatud raamatuid, samuti mõnda raamatute illustreerimise kohta vaata siit!

Loe siit: Ilu võitlus koleduse välja vastu / Rebekka Lotman, PM 6.2.09

Loe siit : Raamatud võtsid taas ilu järgi ritta / Mari Peegel. EpL 6.2.09

Uus raamat: - Non Grata 2

uus raamat: vaata sisu ja loe Non Grata 2 - Art of the Invisbles - Perfomances 1998-2007

Loe võrgust: Visuaalharidus Eestis : kunst ja kapitalism

Loe ka: Kunstirühmitus Non Grata New Yorgis ja Academia Non Grata kohta

Loe EpL 05. september 2008 : "Purpurmust Org: uus kirjandusrühmitus / Mari Klein

Loe pressikaja : Meediumikeskne ja purpurmust / Jürgen Rooste, Sirp 12.09.08


... Rühmituse juurde on loodud kirjastus Purpurmust, mis andis äsja välja esimese raamatu.

Purpurmusta (oru) loojad Eia Uus ja Robert Napp tegutsevad ühise eesmärgi nimel – tuua üksteisele lähemale nii kirjutaja ja kirjutaja kui ka kirjutaja ja lugeja...

Eia: Pigem oleme eeskuju võtnud välismaalt, näiteks www.welcometothevelvet.com on veebikeskkond, kus saab esitada küsimusi autoritele, saada vastuseid, lugeda nende veel avaldamata tekste ning anda tagasisidet.

Robert: Lisaks on seal igal autoril nö eraldi ala, mida ta saab ise majandada. Me elame interaktiivses maailmas, artist peab tulema sihtgrupile lähemale.

Purpurmust.org kirjandusrühmituse ja esimese raamatu - Marje Ingeli luulekogu „Sulg” - esitlus 8.09 kell 16 Tallinna keskraamatukogus.

Head uut kooliaastat kõigile!

Victor Hugo: " Valgust! Alati valgust, kõikjal valgust! Seda vajavad kõik. Seda sisaldab raamat. Avage siis raamat avaramalt. Andke talle võimalus hiilata, laske tal tegutseda. Kes te ka oleksite - kui tahate valgustada, äratada elu, õpetada, kergendada, lepitada, siis levitage kõikjal raamatut. Õpetage, näidake, tõestage; ärge jätke inimese teadvusse hämaraid nurgakesi, kus võiks pesitseda ebausk, kus võiks peituda eksimus, kus võiks varjuda vale. Võhiklus, see on hämarus, kus luusib kurjus. Mõtelge tänavate valgustamisele, kuid eelkõige vaimu valgustamisele! "

Selle mõtteavaldusega soovis head uut kooliaastat hr Jaanus Kõuts, ERÜ kooliraamatukogude sektsiooni juhatuse nimel! Väärt meenutus - ajaloost.


Loe! "Tartu Lastekunstikool 1957 - 2007"

Loe: Mida ütleksite uue kooliaasta alguses tänapäeva Tootsile, Teelele ja Arnole? On nad üldse teie koolis olemas? Direktorid: Ohh! Nad on olemas igas koolis! / Ivi Drikkit, Postimees, 1.09.08

Kasulikud materjalid: soovitab Viimsi kooliraamatukogu juhataja Aime Miil:

Lesson Plan Library: Fine Arts


Some lesson plans include suggestions for adaptations for older or younger audiences.


6-8 kl:
Behind the Scenes NEW!
Careers in Song and Dance NEW!
Careers On Stage and On Air NEW!
Careers in Television NEW!
Careers in Film NEW!

9-12 kl:
Rembrandt: His Life and Times NEW!
Impressionism and Beyond NEW!
20th-Century Painters: Masters of Color NEW!
Modern African Art and Artisans NEW


Uuri lähemalt Viimsi Kooli kohta:
- raamatukogu


Käsitöönaituste kohta!

Täname Viimsi kooliraamatukogu juhatajat Aime Miili, kes juhtis meid selle võrguallika manu: "Tore ja lihtne ristsõnade tegemise koht, raamatukogu tundide huvitavamaks tegemiseks..."

Ellen Niidul on sünnipäev!

Ellen Niit ja Jaan Kross koos President Ilvesega 18.09.2007 Otto Tiefi valitsuse liikmete pildinäituse avamisel Eesti Pangas

Loe lähemalt PM-st!

Kassaris loeti juubilari luulet: vt PM

Hiiumaa

EPL

Ellen Niidu teoseid

• Luulekogud: «Maa on täis leidmist» (1960), «Linnuvoolija» (1970), «Karud saavad aru» (1972), «Oma olemine, turteltulemine» (1979), «Krõlliraamat» (1979), «Tere, tere lambatall!» (1993), «Veel ja veel Krõlliga maal ja veel» (2002)
• Valikluulekogud: «Midrimaa» (1974), «Suur suislepapuu» (1983), «Ühel viivul vikervalgel» (1999)
• Värssraamatud: «Kuidas leiti nääripuu» (1954), «Rongisõit» (1957), «Karud saavad aru» (1967), «Lahtiste uste päev» (1970), «Suur maalritöö» (1971), «Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta» (1993), «Krõlli värviraamat» (1994), «Krõll ja igasugused hääled» (1994), «Krõlli pannkoogitegu» (1999)
• Proosa: «Pille-Riini lood» (1963), «Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda» (1967), «Triinu ja Taavi jutud» (1970), «Triinu ja Taavi uued ja vanad lood» (1977), «Jänesepojaõhtu koos isaga» (1982), «Onu Ööbiku ööpäev» (1998)

Ellen Niit tõlkijana

Juubeliüritused


• Hiiumaal Kassari kabelis loeti Ellen Niidu ja Jaan Krossi luuletusi.
• ETV näitab esmaspäeval, 14. juulil 2008 algusega 15.05 Katrin Seppeli ja Indrek Kanguri 1998. aasta filmi «Kassari õhtud. Ellen Niit». Vaata retsensiooni filmi kohta 15.07.1998.a. PM-s
• Paljudes Tallinna keskraamatukogu harukogudes (Kadriorus, Nõmmel, Pirital, Männikul, Pääskülas jne) eksponeeritakse juulis juubilari auks avatud raamatunäitusi.
• Eesti lastekirjanduse keskuses (Tallinn, Pikk 73) on Ellen Niidu klassiõe, samuti juulis 80. sünnipäeva tähistava Vive Tolli juubelinäitus. Tolli illustreeritud on ka «Pille-Riini lood», samuti lasteluulekogu «Suur suislepapuu».

Ellen Niidu raamatute ostmiseks vt lähemalt Apollo , Rahva Raamat võrgupoode kui mõni raamat lugemisel nõnda armsaks saab, et peaks olema oma raamaturiiulis - endale, lastele ja lastelastele!

Ilusat suvelugemist!

Loe: Ellen Niidu filosoofiline vägi /Jürgen Rooste. Sirp 19.02.2009