Uusi raamatuid Eesti Kunstiakadeemialt

Täname Eesti Kunstiakadeemiat kahe uue raamatu annetamise eest!

1) Karin Paulus “Tootedisain. Asjad minu elus” (2011)

mis on päris esimene disaini ajalugu, mille on kirjutanud eesti autor eesti lugejale.


2) Kenneth Frampton "Moodne arhitektuur. Kriitiline ajalugu" (2012)

See ülevaateteos moodsast arhitektuurist ilmus esmakordselt 1980 . Autor on seda pidevalt täiendanud (viimati 2007. aastal) ja on aktuaalne tänini: EKA professori akadeemik Mart Kalmu hinnangul - parim olemasolev ülevaateteos 20. sajandi arhitektuurist ja selle lätetest.

Eestikeelsena ilmunud 4. väljaandesse on Kenneth Frampton lisanud peatüki, mis käsitleb üleilmastumise mõju nüüdisarhitektuurile, staararhitektide fenomeni ning seda, kuidas on mitmel pool maailmas tegeldud jätkusuutlikkuse ja eluaseme problemaatikaga.

Kenneth Frampton (s 1930) on arhitekt ning arhitektuuriajaloolane ja
-kriitik, kes töötab hetkel Ware’i professorina New Yorgi Columbia
Ülikooli arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistri- ja doktorikooli juures.

Vaata ka neid uuemaid Kenneth Framptoni raamatuid:

“Studies in Tectonic Culture” (1995),

Le Corbusier Thames & Hudsoni sarjas World of Art (2001) ,

ning artiklikogumikku “Labour, Work and Architecture” (2005).

Tartu Kunstimuuseumis Enn Tegova isiknäitus „Enn Tegova kolmmitmus“

Reet Pulk-Piatkowska 31.01.2012 Sirp:

3. veebruaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumi I korrusel Enn Tegova isiknäitus „Enn Tegova kolmmitmus“.

Enn Tegova loominguline tegevus on peaaegu eranditult seotud Tartuga. Kunstnikutöö kõrval on ta aastaid töötanud kunstipedagoogina – 1978. aastast tänaseni on ta ametis Tartu Lastekunstikoolis (1978–2004 direktor). Kaljo Põllu aegse ülikooli kunstikabineti kõrval on Enn Tegova kunstihariduse pagasis veel Tartu Kunstikool (1974–1978) ja Tartu Kõrgem Kunstikool, mille ta lõpetas maali ja maalingute restaureerimise erialal 2008. aastal.

Enn Tegova tulek kunstiellu 1960. aastate teisel poolel seostub Tartu Ülikooli kunstikabineti ja kunstirühmitusega Visarid, mille eesotsas oli legendaarne Kaljo Põllu. Tegova õppis toona EPA-s loomakasvatust ja tegeles paralleelselt Põllu juhendamisel praktiliste kunstiõpingutega. Just tolleaegsest Tartu ülikooli kunstikabinetist kujunes kunstikõrghariduse kaotanud Tartus uute kunstiideede taimelava. Tegova varases loomingus segunevad pop ja abstraktne lähenemine sürrealismihõngulise ready-made´iga.

Tartu ülikooli kunstikabinetiga jäi seotuks ka Enn Tegova järgmine loomeetapp. Andrus Kasemaa aegadel kujunes kunstikabinetist teine hüperrealismi keskus Tallinna kõrval. Ka Enn Tegova hakkas 1970. aastate II poolel maalima suureformaadilisi, fotol põhinevaid töid, kuigi tartlastest mõttekaaslastest erinevalt ei tegelenud ta nõukogude tegelikkuse ega sõpruskonna bravuurika argipäeva jäädvustamisega, vaid kujutas pigem sürrealistlikke situatsioone ja kasutas sageli postmodernistlikku tsiteerimist.

Kolmas kannapööre leidis aset 1980. aastate lõpus ja oli seotud sürrealistide rühmituse Para 89 loomisega. Tegovale juba varem omane kalduvus metafüüsikasse suundus nüüd kindlasse, kunstniku loomuga kõige enam sobivasse kanalisse ja arenes sügavuti. Neil aastail täiendas Tegova õlimaali kummastavat pildiruumi sageli puidust või kunstmaterjalist panustega. Selles laadis teosed omandavad sageli ruumilisuse ning on käsitletavad installatsioonidena.

Näituse kestel näeb trükivalgust kunstniku loometeed käsitlev kataloog.

Olete oodatud!

Loe: EPL 11. november 2006 : Ardo Kaljuvee: Enn Tegova ja Tartu kunst.

Loe: Kristina Valdru: Enn Tegova loometee (magistritöö, 2010, juhendaja MA Kaur Altroa)

Vaata siit , siit ja siit ka !

Neljapäeval 16. veebruaril 2012.a. saavad kokku kunstnik ja kunstipedagoog Enn Tegova ning tema loomingust huvitatud publik Tartu Kunstimuuseumi näitusete majas.

Vestlust suunab näituse kuraator Reeli Kõiv.

Enn Tegova isiknäitus „Enn Tegova kolmmitmus“ Tartu Kunstimuuseumis Sirp, 2.02.2012

Reedel, 3. veebruaril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumi I korrusel Enn Tegova isiknäitus „Enn Tegova kolmmitmus“. Tegu on retrospektiiviga, mis vaatleb kolme eriilmelist perioodi kunstniku varasemast loomingust: Visarite aega, hüperrealismi ja neosürrealismi.