Valmis suurteos Tartu Jaani kirikust - Kultuur - Tartu Postimees

Valmis suurteos Tartu Jaani kirikust - Kultuur - Tartu Postimees

... Jaani kiriku muudab nii Eesti kui ka Euroopa mastaabis unikaalseks väga rikkalik – Kaur Alttoa sõnutsi lausa pillav – terrakotaskulptuuride ehk põletatud savist kujude kogu. Neid on kirikus olnud umbes kaks tuhat, millest hinnanguliselt pooled on säilinud tänaseni. Teiste hulgas on alles pea elusuurune Neitsi Maarja kuju.

Raamat sisaldab ka ülevaadet terrakotaskulptuuride valmistamise tehnoloogiast, konserveerimisest ja säilivusest. Informatsioon pärineb konservaator Eve Alttoalt, kes on juba viisteist aastat nende kujude käekäigu eest hea seisnud.

Lisaks on kunstiajaloolane Krista Kodres käsitlenud kiriku uusaegset sisustust, millest saatuse tahtel on mõned baroksed altari- ja kantsliskulptuurid säilinud Riias. Kunstiajaloolane Anu Mänd on kirjeldanud Jaani kiriku vanimat ja pea ainsat säilinud kirikuriista – 16. sajandist pärinevat ristimisvaagnat.

“Ettevaatust, kunst! Mida teha. Kuidas ja kui palju” : uus raamat nüüdiskunsti kohta!

Berliinis elav saarlasest ehte- ja maalikunstnik Ivar Kaasik avab näitusi nii virtuaal- kui ka reaalmaailmas ja on valmis saanud raamatu, mille peakirjaks “Ettevaatust, kunst! Mida teha. Kuidas ja kui palju - loe Ants Juske kirjutet arvustust Sirbist!

Loe siit ka:
“... raamat näitab, kuidas orienteeruda tänapäeva kunstis, ja aitab langetada õigeid otsuseid kunsti kvaliteedi hindamisel. Ta julgustab vaatajat looma endale ise pilti kaasaegsest kunstist,” tutvustas Ivar Kaasik oma uudisteost, lisades, et raamat näitab kätte suunad, milliste kriteeriumide järgi kunsti tänapäeval hinnatakse, kuidas need tingimused on aja jooksul muutunud ja millest nad sõltuvad. Ta valgustab kunstituru võimustruktuuride mehhanisme, räägib kunstnikuks olemise identiteedist, kunstiteose produtseerimise raskustest, toob ära peamised dogmad tänases kunstis.

Kaasiku sõnul on kaante vahele saanu ainulaadne omataoliste seas ja esimene selles valdkonnas Eesti kunstimaastikul ning raamatus otsitakse vastust küsimusele, mis on kunst, ning kas kunsti ülesanne on millegi hea, ilusa ja tõelise kujutamine või on tegu hoopis millegi “kunstliku” tootmisega.
Raamatu on kujundanud Tiit Jürna.

Edasiste plaanide kohta märkis Kaasik, et peatselt avatakse internetis saidil www.kunstikeskus.ee tema virtuaalnäitus “Maali surm ja triumf. Abstraktsioon ja apropriatsioon” ning Berliini galeriis Art Place Berlin on juba 1. novembrist väljas tema uuemad tööd.

Berliini näituse avamisele on lubanud tulla nii Eesti suursaadik kui ka kultuuriatašee. Saarlastele lubas Ivar Kaasik oma töid näha tuua järgmise aasta suvel.

Eduard Wiiralti stipendiumi pälvis Paul Kuimet - Kultuur - Postimees.ee

Eduard Wiiralti stipendiumi pälvis Paul Kuimet - Kultuur - Postimees.ee

Eesti Kunstiakadeemia üliõpilane Paul Kuimet (sündinud 1984) on varem õppinud filmi ja videot Ida-Londoni Ülikoolis ja Balti Filmi- ja Meediakoolis, täiendanud end fotograafia alal Helsingi Aalto Ülikooli Kunsti- ja Disainikoolis, lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias fotograafia bakalaureuseõppe. Paul Kuimet jätkab samas magistrantuuris.


3000 euro suuruse stipendiumi eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste iseseisvat õppe- ja loomingulist tööd ning võimaldada enesetäiendamist välisriikides. Lisaks stipendiumile saab võitja Eesti Kunstimuuseumilt (EKM) kingiks muuseumi kuldkaardi, mis annab selle omanikule eluaegse tasuta külastusõiguse kõigis EKM muuseumides.

Seni on Wiiralti stipendiumi pälvinud:
2004: Alvar Reisner, EKA maali III kursus
2005: Merike Estna, EKA interdistsiplinaarsete kunstide magistrant
2006: Flo Kasearu, EKA maali III kursus, Eike Eplik, TKK skulptuuri IV kursus
2007: Villem Jahu, Martinus Daane Klemet, Maris Palgi (1984 - 1988 õppis Maris Tartu Lastekunstikoolis)
2008: Laura Põld, Eva Labotkin, Einike Leppik, Olivia Verev, Veiko Klemmer, Margus Tamm, Eva Jakovits
2009: Sigrid Viir, Laura Toots, Lauri Koppel

"Talvised lilled" : Piret Looveeri maalinäitus Tartu Lastekunstikoolis!

8. detsembril kell 16 avame Tiigi 61 õppehoones Piret Looveeri maalinäituse "Talvised lilled" !

Piret, kes on erialalt arhitekt, õppis Tartu Lastekunstikoolis aastail 1993-1994. Tema loomingut iseloomustab julge värvikasutus, mis koos ratsionaalse üldistamisvõimega annab kujutatavast kireva ja lõbusa pildi. Arhitektina on Piretit saatnud huvi majade ja linnakeskkonna fotograafilise jäädvustamise vastu.

Loe siit lähemalt ! Ja siit ka !

Skidit Festarit – Children’s arts festival | World Design Capital Helsinki 2012

Skidit Festarit – Children’s arts festival | World Design Capital Helsinki 2012



.... Soomlased on uhked, et 46 disainipealinnaks pürgija seast otsustas ICSID selle tiitel just Helsingile anda.
Loe: Maaleht 14.01.2011

... Kõik meie ümber on disain,” ütleb maailma disainipealinna Helsingi 2012 kultuurijuht Pekka Timonen. Ta selgitab, et eesmärgiks on lihtsalt parem linn oma kõikvõimalikes vormides – inimesi püütakse eri projektide ja ürituste abil inspireerida kaasa mõtlema, kuidas kodulinna paremaks muuta.

Ka väidab Timonen, et vähemalt 25% Helsingi töökohtadest ongi seotud disainialadega. Esile saab disainerite tööna tuua näiteks erilise kujuga toolid kohvikutes, tänavatele avanevad ülalt klaasist, alt metallist uksed, mida toestavad omalaadsete sepistena trepikäsipuud, aga ka Kalasadama ladude piirkonda suurtes kottides kasvama pandud maitsetaimed.

Kunstnike fantaasial on lastud lennata nii kaubahallides, muuseumides, postimajades kui lasteaedades !

Tartu kunstimuuseum lõi trumbid seinale - Kultuur - Tartu Postimees

Tartu kunstimuuseum lõi trumbid seinale - Kultuur - Tartu Postimees

Reedel, 18.novembril 2011 kell 17.00
avaneb vaid 7 päevaks TKM sünnipäevanäitus "Klassikutelt armastusega".

Olete oodatud!


Näitusel «Klassikutelt armastusega» Tartu raeplatsi viltuses majas on 18.–27. novembrini esindatud 20 maaliga Pallase üks asutajaid Konrad Mägi, kelle töid on Tartu kunstimuuseumi kogudes ühtekokku 39, ning ühe-kahe pildiga alljärgnevad pallaslased (allpool sulgudes nende tööd Tartu kunstimuuseumi kogudes).


• Kristjan Raud (maale ja joonistusi kokku 31)

• Ants Laikmaa (maale 44)

• Nikolai Triik (77 maali ja 85 joonistust)

• Ado Vabbe (ligi 200 joonistust ja 60 maali)

• Villem Ormisson (18 maali)

• Aleksander Vardi (115 maali ja 79 joonistust)

• Elmar Kits (92 maali, 39 graafilist lehte ja joonistust)

• Karl Pärsimägi (47 maali, 4 akvarelli, 3 joonistust ja 10 graafilist lehte)

• Eduard Wiiralt (146 graafilist lehte ja joonistust, 3 skulptuuri)

• Jaan Koort (12 skulptuuri ja poolsada joonistust)

• Anton Starkopf (508 skulptuuri ja 1900 joonistust)

• Ferdi Sannamees (30 skulptuuri, 2 maali, 57 joonistust ja graafilist lehte)



Allikas: Tartu kunstimuuseum

"Leiunurk" : Riin Liivamägi (Rannikmaa) maalinäitus

Novembrikuus on koolimajas Tiigi 61 näha
Riin Liivamägi (Rannikmaa)
maalinäitus "Leiunurk"


Lähemalt vaata maalikunstik Riin Liivamägi tööde ja tegemiste kohta
siit: http://riin.autonomicum.com/