Rõõmsaid Talvepühi!

Lõpukorrale jõuab aasta 2009 - Rahvusvaheline astronoomia aasta 2009!

Toomapäeval, 21. detsembril kell 19.46 algab talv. Siis puhkavat Päikene veel kolm päeva pesas, et 24. detsembrist jälle järjest jõudsamini Maa peale soojust tagasi tuua! Rõõmsat Jõuluaega!

Mõnusat lugemist: Jaan Kaplinski. Teispool sinist taevast. 2009
Jaan Kaplinski saatesõnadest oma uuele raamatule: “Iga lugeja pole kirjanik, iga kirjanik on aga lugeja. Kirjanikuna olen kirjutanud põhiliselt ilukirjandust. Lugejana aga olen lapsest saadik pidanud eriti lugu populaarteadusest. Oma lastelegi olen vist rohkem rääkinud loodusest ja teadusest kui ilukirjandusest, nii on mu kahest vanemast pojast saanud teadlased”.

Urmas Sõõrumaa avab kunstigalerii

Eragalerii - US Art Gallery (???) - näitab vanemat Eesti kunsti Rotermanni kvartalis Roseni 8, Tallinn

* Avanäitusel eksponeerib galerii omanik Urmas Sõõrumaa Peet Aren, Ann Audova, Eugen Gustav Dücker, Franz Gebhardt, Johannes Võerahansu, Eduard Wiiralt, Richard Uutmaa, Günter Reindorff, Richard Sagrits jpt loodut.

* Publikule avatud reedest 18.12.2009 (galerii on lahti teisipäevast reedeni kella 11–19, laupäeval ja püha­päeval kella 11–18)
* Sissepääs tasuta
Loe lähemalt siit! Siit, siit ja ka siit: Eesti ärimeestest on suured kunstikogud veel ka Enn Kunilal, René Kuulmannil, Mart Lepal ja Guido Sammelseljal.

Kus on Jõuluvanal kodu?

Jõuluvana kodu on Jõgeval!

Puhhi Jõulumaa Tartus Annemõisas! Tartu Lille majas! Tartus ! Harjumaal , Polli Loomaaias!

Oxforelli Jõulumaa Kose-Uuemõisas !

Uuri lähemalt: Santa Claus’ Village in Rovaniemi

Või Soomes ?

Kuopios, Rautalahti Spa Hotellis? Vaata Jõulupakkumised Soomes veel siit ka.

Дом Деда Мороза - Великий Устюг — родина Деда Мороза!

Rootsis krooniti pühapäeval , 2. detsembril aasta tagasi jõuluvanade mitteametlikuks maailmameistriks Hong Kongist pärit Jim Chan, kes alistas teiste hulgas ka Lõuna-Aafrika naisjõuluvana ja kängurutega põhjapõdrarakendit juhtima treeninud Austraaliast pärit tiitlikaitsja.

Uuri jõulukombeid üle ilma siit!

2009.a. Betti Alveri debüüdipreemiat jagavad Triin Tasuja luulevihik ja Sandra Jõgeva bloginovellikogu

Triin Tasuja (18), 2008 lõpetas Tamsalu Gümnaasiumi) on 2009.a. Betti Alveri debüüdipreemia laureaat.

Lähemalt - mida esikkoguni jõudnud autor enese kohta arvanud on:

"Ausus ja ülbus. Otsekohesus ja häbelikkus. Naiselikkus ja kompleksid. Ebalahe on uus lahe."
Triin (17) otsib kõiges vaimsust ja taotleb inimlikkust. Kirjutab ning tegeleb maalimise ja muu sodimisega. Võiks tundide kaupa rääkida inimesest, analüüsida inimese käitumist. Seega armastab väga palju diskuteerida. Lisaks veel ekstsentrilisus, teadlik poosetamine (kaitsepoosiks ülbus), aga kõik, mida ta tegelikult tahab, on siseminadega hakkamasaamine. Rõhk on inimlikkusel, aususel, tõel. (Nii elus kui kirjanduses, mis teadupärast on üks ja seesama.)

Triin Tasuja, "Provintsiluule" :

...luulekogu on arvatavasti ausamaid puberteedipiibleid uuemas eesti luules. Süüdimatu, ebakindel, rahmeldav – mis iganes märksõnu kasutada puberteedi kirjeldamiseks, Tasuja luulekogus on need kõik siiral ja iseenesestmõistetaval moel olemas. Võtkem Triin Soometsa temaatikad, Liisi Ojamaa romantika, Elo Viidingu agressiivsus ja Andra Teede lapselik ülbus – nendega ei ole sel raamatul väga palju seost. Puberteetlikkus ei ole Tasujal poeetiline raamistik, tema linnaromantika lähtub paekivise Tallinna vanalinna asemel hoopis tundmatust kolkast, tema agressiivsus ei ole ennastõigustav ja tema ülbus ei ole poos, vaid silmanähtav ja siiras kaitserefleks. Tasuja on andekas autor läbi teist laadi õnnestumismehhanismi – nagu loeks poolkogemata ühe kolkaplika salajast salmikut või nagu kohtuks temaga juhuslikult õhtuses bussipeatuses. Ja kuigi selle peatuse lähedal elab Andra Teede ning Tasuja võib-olla suitsetab Liisi Ojamaalt laenatud sigarette ning ehk kannab samasuguseid kontsaga kingi nagu Elo Viiding, jääb pärast vestlust pähe mõte: “Ta vist tõesti ongi selline,” nendib Priit Kruus.

Sandra Jõgeva. Draamapunkt - "Draamapunkt" on kunstniku kirjutatud raamat -- elust ja kunstist sündinud kirjandus, resümeerib kirjastaja Lemmit Kaplinski (Võluri Tagasitulek OÜ) Sirp 26.11.2008

Loe kommentaare ja retsensioone: PM23.11.2009 ; EpL 16.05.2009 ; RR keele ja kirjanduse ajaveeb (Maire Liivamets) 27.10.2009 ; EE 3.7.2009 ; Maamatumaailma foorum ; EpL 24.11.2009 ; Lihtlausete treening, blogi

Loe: Ainsuse esimese isiku anarhiline hääl: Andrus Kasemaa "Lagunemine" Triin Tasuja "Provintsiluule" Vikerkaar 9/2009


Betti Alveri debüüdipreemia ja teiste nominentide kohta loe siit !

Loe Sirp 04.12.2009 Piret Viires: kokkuvõte preemiasaaja väljaselgitamise kohta.

Uus raamat Tartu linnaarhitektuuri kohta!

Raamat kutsub linnas jalutama: Heivi Pullerits. TpM 20.11.2009

«Jalutaja teejuhti» hindab Heivi Pullerits, raamatu "Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu" autor kõrgelt just seetõttu, et see ei juhi tähelepanu üksnes majade fassaadidele, vaid ergutab ka uksest sisenema: historitsistliku fassaadi taga võib peituda näiteks kaunis juugendlik interjöör.

Konrad Mäe preemia sai aastal 2009 Andres Tolts

2009.a. Konrad Mäe medali ja preemia sai Andres Tolts. Tänavu anti preemia välja 30ndat korda.

Preemiasaajaid aastate jooksul: Toomas Vint, Kristiina Kaasik, Arnold Akberg, Olev Subbi, Peeter Mudist, Tiit Pääsuke, Jüri Arrak, Lembit Saarts, Lola Liivat, Alice Kask, Erki Kasemets, Laurentsius & A.D., August Künnapu jpt.

Žürii - Marko Mäetamm, Reet Mark, Mari Roosvalt, Aimar Kristerson, Elin Kard, Jaan Elken - tunnustas Andres Toltsi esteetilise suuna pikaajalise tulemusliku viljelemise eest maalikunstis, silmas pidades „Näitust“ Tallinna kunstihoones (25.09 – 25.10.2009) ja ekspositsiooni „Asjad“ Hobusepea galeriis (30.09.-12.10.2009), kus retrospektiivosa kõrval esitati ka kunstniku uudisloomingut – formulaaridele põhinevaid blankett-maale ja assamblaaže.

Rahvusvaheline illustratsioonitriennaal Tallinnas: näitus avatud 3-30. novembrini !

3.11.09 avati Eesti Rahvusraamatukogus Tallinna 3. illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”. Eksponeeritakse üle 300 originaalillustratsiooni ja raamatu. Triennaali patroon on proua Evelin Ilves, kes osales avatseremoonial!

Triennaalil esinevad Läänemereriikide - Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Venemaa, Poola, Soome, Rootsi, Norra ja Taani - raamatukunstnikud. Autorid on välja valinud iga riigi illustraatorite ühendus, Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) või triennaali kuraator. Igast välisriigist kutsuti osa võtma 5 illustraatorit.

Eesti eksponeerib korraldajariigina 20 autori (Katrin Ehrlich, Mare Hunt, Kadri Ilves, Anne Linnamägi-Liiva, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister,Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Viive Noor, Enno Ootsing, Juss Piho, Piret Raud, Priit Rea, Tiina Mariam Reinsalu, Reti Saks, Catherine Zarip, Annika Tonts, Kelli Valk, Maarja Vannas-Raid, Maara Vint) töid.

Rahvusvaheline žürii (Austra Avotina – Läti, Lilian Broegger – Taani, Juta Kivimäe – Eesti, Jokubas Jacovskis – Leedu, Vera Pavlova – Venemaa, Hannu Taina – Soome) valib peapreemia laureaadi ja 10 võrdset diplomisaajat.

Illustratsioonitriennaali raames avati 3.11.s.a. Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73) eelmise triennaali grand prix’ võitnud taani kunstniku Lilian Broeggeri isikunäitus ja Soome Instituudis (Harju 1) aga käesoleva triennaali žürii liikme, soome illustraatori Hannu Taina isikunäitus.

Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Rahvusraamatukogu ja Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti Osakonna korraldatud näituste maht on alates esimesest triennaalist kasvanud. 2003. aastal piirduti põhinäitusega Rahvusraamatukogu galeriides, 2006. aastal lisandusid esimese grand prix’ võitnud autori ja ühe žüriiliikme isikunäitused. Igal aastal antakse välja näitusetööde kataloog.
Originaalillustratsioone näeb triennaali kodulehel!

Auhinna said:
Grand Prix - Varvara Alyai (Venemaa);
Diplomid - Aljoscha Blau (Saksamaa); Gry Moursund (Norra); Anete Melece (Läti);
Lina Dūdaitė (Leedu); Olga Ionaitis (Venemaa); Victoria Fomina (Venemaa);
Pawel Pawlak (Poola); Enno Ootsing (Eesti); Regina Lukk-Toompere (Eesti, Tartu Laste kunstikooli vil!);
Viive Noor (Eesti);
Eesti Rahvusraamatukogu diplom - Juss Piho
Eesti Kunstnike Liidu diplom - Piret Raud
IBBY Eesti Osakonna diplom - Aljoscha Blau
Eesti Lastekirjanduse Keskuse diplom - Maarja Vannas-Raid

Loe PM 5.11.2009 Krista Kumbergi lugu!

Õpilased õpivad tajuma kunsti kunstinäitusel !

Loe õpilaste muljeid Urmas Viigi näitusest „Kärbes. Roos. Kärbes“ Tartu Kunstimuuseumis! Näitusele viis õpilased TLKK kunstiajaloo õpetaja Reeli Kõiv.

T., 12.a.: Minu arust oli see väga huvitav näitus, kuigi ma ei saanud mõnedest asjadest aru. Mulle meeldis väga traadist ja putukatest lühter, mis oli kaugelt vaadates ilus, kuid kui lähemalt vaadata, siis nägid putukad veidi rõvedad välja. Ka kärbestega sein oli väga huvitav. Kuna kärbsed tähendavad halba ja ka mustust ning kärbsed olid välja venitatud ja muutunud inimeste peadeks, siis ma mõtlesin, et ka mõned inimesed on halvad. Videost ei saanud ma eriti aru, kuid see meenutas natuke unenägu.

L.,12.a.: /.../ Mulle meeldis see tekst, kus oli juttu aja seismisest. Tahaks ka ise aega seisma panna ja sellist juhtumit kogeda. Mulle meeldisid veel need roosid seina peal, mis olid tehtud WC paberist. Ma küll eriti ei saanud aru sellest videost seal tagaruumis, kuid muidugi see, kes selle filmi tegi, teab, mis seal toimus. Mulle jäi silma ka üks roosa maja, mis oli väga ilus.

E.,12.a.: Näitus inspireeris mind. Sealt jäid väga meelde vetsupaberist roosid, kärbeste pilt ning putukate lühter. Need olid väga loomingulised ning näitasid elu erinevatest külgedest. Mulle meeldisid ka karude tööd, mis jutustasid raskest lapsepõlvest.
Iseenesest olen ma väga huvitatud unedest ning seda näitust vaadates nägin ma väga palju siukest, mis räägiks ka minu unenägudest. Näiteks see video, kus tundisin end nii väikesena, /see tunne/ on olnud ka minu unenägudes. Putuka voodiga oli sama lugu.
Võin öelda, et kuigi näitusel polnud väga palju asju, täitsid nad siiski pea küsimustega.
See näitus oli parim, mida ma siiamaani olin näinud. Aitäh kunstnikule selle kogemuse eest./.../

L., 11.a.: Mulle meeldisid kõige rohkem roosid. Kärbsed on igavad. WC paber oma loomulikus keskkonnas oli naljakas. Mulle jäi veel meelde seisma jäänud suits, aga katkine kaisukaru oli kurb, Huvitav oli ka Pöial-liisi film, kuid see oli ka natuke igav. See roosipiltidega sein oli ilus, aga need inimese elundid seal ei olnud ilusad.

M.,12.a.: Need putukad olid lahedad. Alguses ma ei saanudki aru, et need on putukad, kuid kui ma lähedamalt vaatasin, olid need imeilusad, värvilised, erineva suuruse ja kujuga... ja see lühter, see oli nii ilus ja lahedalt tehtud.../.../.../Algul ma mõtlesin, et see roosa maja on mingisugusest roosast vahukoorest.../

E.,13.a.:/.../ Ma sain aru, et lapsepõlv kunagi lõpeb ja midagi ei saa teha. /:::/

L.,11.a.:/.../ Mina ei armasta putukaid, kuid see voodi ja lamp olid ilusad. Veel oli seal mõmmi pea ja peal oli silm puudu. Seal olid veel fotod selles ruumis – ma mõtlesin, et nad on mingid õudsad, seal oli karu, mis oli lõigatud tükkideks. Mulle ei meeldinud fotod, kus olid lõigatud karud, ma ei saanud aru, mida tahtis öelda kunstnik. Sellest sain aru, et asjadel on mõned miinused ka, et kõik ei ole mõnus ja ilus.

P.,12.a.:Näitus oli huvitav ja omapärane. Väga meeldis. Raske oli aru saada. See voodi ja lühter. Pealtnäha olid asjad ilusad, aga kui lähemalt vaatasid, oli hirmus. Videoruumis oli seinal video, mis pani mõtlema, et kui jube on olla väike. Padjavideo oli nõme, sest see oli imelikult tehtud, hirmus, igav, ja pealekauba ei saanud midagi aru./.../ Mõmmi lugu ajas judinad peale. Lihtsate piltide peale hakkas juba hirmus./.../
See lühter ja voodi olid minu jaoks kõige huvitavamad, sest mulle meeldivad putukad ja pehmed voodid. Materjale oli väga põnevalt kasutatud.

H.,15.a.:Huvitav oli leida pealtnäha tühistele asjadele sügavaid seletusi. Väga meeldisid jutukatkendid, muutsid näitust mõnusamaks. Üks lemmikuid oli iseparandatud tapeet.

J.,14.a.:Näitus oli minu jaoks midagi uut ja huvitavat. Ilma tekstideta ei olekski vist nii hästi sellest aru saanud. Pani mõtlema, sai leida võrdlusi omaenda eluga. Vägagi meeltmööda oli ilusa ja inetu vastandamine. Kõige enam meeldis suur seinatäis kärbseid ja lõhutud mängukaru teema.

L.,15.a.:Huvitavad ja eriskummalised ideed. Eriti huvitav oli see, kuidas oli mõistete ja tõlgendustega mängitud. Kõige enam jäi meelde lapsepõlveteemaline sein, mis oli minu meelest lausa geniaalse ülesehitusega ja pani sügavamalt lapsepõlve, kodu ja vanemate üle järele mõtlema.
Üldmulje näitusest on, et kõik näituse teosed olid erineval moel paeluvad ja panid kõik millegi üle mõtisklema. Ka jäid meelde installatsioonid putukatega, mis olid niivõrd erilised, nagu oleks need mõnest teisest maailmast pärit, näiteks kuskilt sügavalt unenägude või unistuste maailmast.
Ma arvan, et kunstnik oli oma mõtete väljendamiseks kasutanud väga originaalseid ja huvitavaid vorme ja väljendusviise.

Päästke poisid!

Päästke poisid! Raisa Cacciatore, Samuli Koiso-Kanttila

Poisid rikuvad reegleid ja harjumuspäraseid kombeid ning esitavad ümbritsevale sageli suuri väljakutseid. Meheks sirgumine kätkeb endas mitmeid nõudmisi: on vaja teadmisi, oskusi, julgust, jõudu pettumusi taluda, edu ja riskivalmidust. Müüt „tõelisest mehest“ võib paljudes noortes meestes tekitada suurt alaväärsustunnet. Nad loovad pidevalt ettekujutust iseendast, mehelikkusest ja maailmast. Eelkõige vajab aga poiss enda kõrvale kedagi, kes õpetaks nii enesekindlust kui enesekontrolli. See raamat peaks olema kohustuslik lugemismaterjal kõigile lastevanematele ja õpetajatele, et me õpiksime poisse mõistma ja nende elu toetama.

Püsikliendi hind 265.00 krooni
Tavahind 279 krooni
Ilmumisaasta 2009, 376 lk
Kirjastus Varrak
Tõlkinud Kadri Jaanits, eessõna Tiia Lister
Toimetanud Maia Rõigas
ISBN-13 9789985319413 Lisamise aeg 22.10.2009
Eelkirje (27.10.seisuga) vaid Tln-a ESTER-is !

Originaal: Pelastakaa pojat! Minerva Kustannus Oy

Uuri lisaks:

Pelastakaa pojat — ja miehet : Pelastakaa pojat! -kirja ilmestyi reilu kuukausi sitten. Samuli Koiso Kanttila, mikä sai sinut ja työkaverisi Raisa Cacciatoren Väestöliitosta kirjoittamaan kirjan pojista?

Raamatusoovitused: Tabasalu Ühisgümnaasium
Raisa Cacciatore: Lapsen ja nuoren seksuaalinen kehitys ja sen tukeminen/ Jyväskylän Yliopisto
Kehu lapsi päivässä/Ulla-Maija Vilmi
Kuidas rääkida tunnetest?
Lastepsühhiaater Raisa Cacciatore(1956-) peab Tartus loengu laste seksuaalkasvatusest
Raisa Cacciatore: "Naerata lapsele vastu!"
Ka Lolita oli kõigest laps / Helsingin Sanomat/Terviseleht

Poiste hariduse strateegia kohta vt siin blogis siit, ja siit.

Oktoober - hea õpetaja kuu!

Kunstiõpetuse tund (Lasila Põhikoolis, Virumaa Teataja 2.10.09)

Lauri Tankler koostas kunstiõpetuse tunni tunnikava. Lauri Tankleri poolt kirjutatu kohta loe siit! ja siit ka! Tema tööst koolis!
ANALÜÜS: Kuidas mõjutab koolireform õpetajate tuba? EpL 31.08.2009
Õpetajate maine on paljuski nende endi teha: 15.05.2009

"... Parim kapital on vaba õpetaja Loe siit!
Advokaatide ja arstide tööd ei reglementeeri detailideni justiits- ega sotsiaalministeerium, vaid valdkonna edukuse määravad ennekõike asja­tund­jate loomingulisus, teadmised, oskused ja võimekus. Sama vajame õpetajate puhul. Vajame õpetajakutset ja õpetaja karjääri­mudelit. Sellist mudelit, kus iga loome- ja õpetamisvõimeline isik võiks kaaluda valikut õpetajakutse kasuks. Inimesed on loomult iseorganiseeruvad ja iseendaga toime tulevad, nii nagu muudki Maa elanikud. Iseorganiseerumiseks peab olema ressurssi ning sobivaid olusid.
Õpetajal peab olema võimalik valida oma karjääris vähemalt kolme haru vahel: kas õpetada lapsi, õpetada teisi õpetajaid või luua õppevahendeid ja õpikuid. See valikuvõimalus peaks olema dünaamiline kogu karjääri jooksul. Sõltumata sellest, missugust tegevust neist kolmest õpetaja harrastab, peab tal seejuures säilima õpetajakutse ja karjäär.
Õpetaja peab olema iseseisev ja sõltumatu. Tema põhipalga päritolu peaks olema vahetult riigieelarve ning loomulikult võivad ja saavad kohalikud omavalitsused luua õpetajale lisasoodustusi ja -võimalusi.
Õpetaja peab olema õpetaja oma võimete ja oskuste tõttu, mitte seetõttu, et koht oli vaba. Kord tulemusi saavutanuna ei peaks õpetaja oma staatust ja võimekust aina uuesti tõestama, sest haridus ja kultuur ei ole spordivõistlused. Nii tagame ka õpetajaskonna jätkusuutlikkuse, kus vanemad õpetajad leiavad sobiliku positsiooni ja ühiskonna tunnustuse nagu näiteks emeriteerunud õppejõud ülikoolides.

Kaarega mööda kultuurist
Mitte koolisüsteem ei vaja reformi, vaid õpetajakutse ootab selget sõnastamist ja seadustamist. Õpilasi ei õpeta koolid, vaid õpetajad. Õpetajate edetabelit ei trükita ajalehtedes, vaid heade õpetajate tunnustamine on kultuuri loomulik osa. Kõik me ju teame, kes olid meie koolis head õpetajad. Neid õpetajaid mäletatakse ja nendest räägitakse. Nii nagu tunnustatud heliloojad või kirjanikudki pole edetabelitesse mõõdetud, vaid on tunnustatud ja teatud oma igapäevase tegevuse tõttu.
Me ju enamasti ei usu, et heade isiklike suhete aluseks perekonnas on korralik maja, autod, kallis nõudekomplekt ja tõukoer, ahvatlev köögimööbel, mullivann, aed, ideaalne prügi­leping, satelliitvastuvõtja ja Pärsia vaibad, mõned tuntud-hinnatud autorite maalid või graafilised lehed. Miks tehakse siis haridusasjade korraldamisel järeldusi, mis käivad kaarega mööda inimese ja kultuuri olemusest, ning püütakse jätkuvalt nende järgi toimida? Hariduskaupmeeste, hariduskapitalistide ja haridusspordi kohtunikena... mitte lihtsalt kultuursete inimestena.... "

Algab kooliaeg !

Camille Pissarro Uuri lähemalt: inglise keeli! vene keeli! eesti keeli ka!

Raamatuid: Tartus ja Tallinnas.

Meil omal fondis juba olemas:
Autor: Писсарро, Камиль, 1830-1903
Pealkiri: Письма, критика, воспоминания современников : [перевод с французского] / [вступительная статья и примечания К. Г. Богоемской]
Ilmunud: Москва : Искусство, 1974
Kirjeldus: 350, [1] lk., 32 l. ill.
Märkused: Bibliograafia märkustes
Märksõnad:Pissarro, Camille, 1830-1903
kunstnikud
prantsuse
19. saj. 2. pool
kirjad
memuaarid

Ja mitmed kogumikud impressionismi kohta! eesti keeles ja vene keeles.

Berthe Morisot ;

LINNAMETS Tartu Kaubamaja katusele ja EUFOORIA Viru keskuse seinal!

26.augustil kl 18 toimub Tartu Kaubamaja kolmandal korrusel ning katusel hiiglasliku maalingu presentatsioon. Armeenia kunstnik Vahram Muradyan ja Eesti kunstnik Sveta Bogomolova lõid Tartu Kaubamaja katusele 30 x 50 m suurese maalingu LINNAMETS, mis kujutab
endast laielehelise metsa topograafilist märki - ehk puud. Maalinguga
tutvumiseks on kõige ülevaatlikumad meetodid, kas lennukitelt, aerofotodelt või kosmosest (loodetavasti kunagi ka GoogleEarth'ist ).LINNAMETS on tänavakunsti-projekt, millega Tartu saab endale uue
ainulaadse märgi-staatuse. Märk on joondatud põhja-lõuna teljele, nagu
märgid kaardi peal. Katusel kujutatud puu märgistab metsa,mõtte-metsa, rohelist paika, kus on mõnus elada. Projekti presentatsioon ja kogunemine minemaks katusele toimub 26.augustil kl 18 Tartu Kaubamaja 3.korruse fuajees.
Projekti toetab Tartu Kaubamaja ja Eesti Kultuurkapital
Lisainfo: Sveta Bogomolova + 372 555 88 363; sveta.bogomolova@gmail.com

Loe: TpM 26.08.2009 Raimu Hanson: Kaubamaja katusel valmis hiiglaslik maaling : "Noored kunstnikud tahavad pakkuda oma maalingu tavatu asukohaga võimaluse mõtiskleda, et kunsti ja igasuguste elunähtuste tajumiseks on mõnikord tarvis muuta vaatepunkti. Muu hulgas märgistab katusel kujutatud puu näiteks mõttemetsa, sest puude poolest rikas Tartu on justkui heade mõtete mets, ning rohelist paika, kus on mõnus elada..."

NB! 25.skp noored tänavakunstnikud (Jan Tomson, Väino Õun ning Anton Koovit) loovad suuremõõtmelise kunstiteose "Eufooria" Viru keskuses (valmib rahva silme all 25. augusti õhtuks ja jääb näha keskuse fassaadile kuni 6. septembrini). Vaata lähemalt!

Kas kehalise ja käelise töö hülgamisega kaasneb mõtlemistaseme langus?

Loe: The Case for Working With Your Hands : New York Times
Loe ÕpL 21.08.09 Digiajastu töötrendid: Mara Maret Aronovich, ajakirjanik.

Matt Crawford („Käsitöötunni mõju inimhingele: uurimus kehalise töö osatähtsusest”)

Shop Class as Soulcraft: An Inquiry Into the Value of Work May 28, 2009

5.-6. september - Uue Maailma festival!

Uuri lähemalt!

Loe: Sirp 27.08.2009 Erko Valk: Tallinnal puudub oma idee/ Jürgen Rooste

5.- 30. aug. Tartu Kõrgema Kunstikooli galeriis „Noorus” Jaanus Eensalu fotograafika näitus „Nägu ja poos”

Tartu Kõrgema Kunstikooli




galeriis „Noorus” (Riia 11)





meedia- ja reklaamikunstiosakonna juhataja Jaanus Eensalu fotograafika näitus „Nägu ja poos”.
Fotograafika teoste taustaks kuuleb noore arvutigraafiku ja „heli” looja Erki Sinijärve muusikat „Electro-juustubiskviidid”.
Tartu Kõrgema Kunstikooli galerii „Noorus” on avatud T-L kell 12-19, galerii külastamine on tasuta.
Lisainfo: Jaanus Eensalu, näituse autor ning Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia- ja reklaamikunsti osakonna juhataja, tel 502 4565, e-post jaanus.eensalu@artcol.ee

Pärnu Kunstikool alustas aastal 1980

Kerese 3, Pärnu 80014
Telefon 444 3536
Faks 444 3536
E-post kunstikool@hot.ee


Pärnu Kunstikool avati 15.septembril 1980.a. Raekülas Lembitu tn 1a.
Pärnu kunstikool avati 15. septembril 1980.a. Raekülas Lembitu tn 1a.
1988.a. asub kool Kerese tn 3 selleks kohandatud ja remonditud hoones. Kunstikool on Pärnu Linna kultuuri- ja esteetilise kasvatuse keskuseks. Koolis õpivad linna- ja maakonna lapsed ja noored - kokku 103 õpilast. Kooli lõpetades on mindud edasi õppima Tallinna Kunstiakadeemiasse, Tallinna Pedagoogikaülikooli, Soome, Rootsi, Prantsusmaa ja Ameerika kunstiõppeasutustesse. Koolis on viis eriharidusega õpetajat. Kool osaleb kunstikoolide ühistegevuses, kursustel ja seminaridel ning õpilaskonkurssidel kodu- ja välismaal.
Kunstikooli ülesandeks ja eesmärgiks on laste ja noorte loomisvõime avastamine ja kavakindel arendamine, kunstialaseks kutseõppeks ettevalmistuse andmine ja kohaliku kultuurielu edendamine Eesti kultuuritraditsioonide alusel.
Kooli lõpetajatest on vabariigis tuntud kunstnikud ja arhitektid: Kadi Kuremaa, Jaan Saar, Marko Kekišev, Riho Luuse, Ra Luhse; Leles Luhse, Kaie Kal, Kadri Rebane, kirjanik Kati Murutar; näitlejad Marko Matvere ja Külli Teetamm. Ja lisaks neile veel teisedki tuntud ja tunnustatud inimesed. Kunstikooli ülesandeks ja eesmärgiks on laste ja noorte loomevõime arendamine ja kunstiga tegelemiseks võimaluste pakkumine.
Kooli juhib klaasikunstnik Kristel Kallau.
Loe: Laste võlumaailmad emade kunstis

Kristel Kallau: Lõpuaktus kooli aias hoiab südamlikkust Loe Pärnu Pm 27.05.2009
Trepigalerii näitab keskaega Pärnu Pm 02.08.2008 : "... Kallau ütles, et kooliõppurite konkurss-näitus on üks lõik Pärnu 2010. aasta rahvusvaheliste hansapäevade kavasse kirjutatud kolmeosalisest sarjast.
“Järgmisel aastal kutsume joonistama Eesti teisi hansalinnu ja tööd saavad koos meie ning rahvusvahelistest hansapäevadest osavõtvate maade õpilaste omadega üles üheks suureks näituseks,” selgitas Kallau..."
Veidi ajaloost: Peeter Somelar maalib merd ja Pärnut kas või kinnisilmi. Elukiri
Loe: Mäleta mineviku arhitektuuri : Pärnumaa õpilaste kunstitööde kataloog / [eessõna: Kristel Kallau]
Pärnu : Pärnu Kunstikool, [2009] ([Pärnu : Hansaprint])

Raamatuaasta 2010 logo autor on Heino Prunsvelt!

Lugemisaasta logo kujundas Heino Prunsvelt! Loe PM 6.7.09 - «Shakespeare».
Kultuuriministeeriumi ja Eesti Disainerite Liidu žürii hinnangul on võidutöö terviklik, mitmekihiline, humoorikas ja hästi meeldejääv märk.
II koha andis žürii Priit Isoki tööle märgusõnaga «Veskikivi». Ära märgiti veel neli tööd – Inga Heamägi «Alfa», Andrus Pajuniidu «Avatud 1», Hendrik Väli «Küllusesarvik» ja Marketing Communication Alliance OÜ «Ridades».
Konkursi žürii: Ilona Gurjanova, Jan Kaus, Andrei Kormašov, Piret Lindpere, Krista Ojasaar, Karl Martin Sinijärv ja Triin Soone.
I koha võitja autasu 10 000 kr, II koha omanik - 5000 kr. Logokonkursile laekus kokku 42 tööd, žürii valis teise vooru 12 tööd. Loe raamatuaasta kohta lähemalt siit!

Nüüdiskunsti mõisteid ja uurimisallikaid

Nüüdiskunsti märksõnu vt siit!



Videokunst - Video art

Kineetiline kunst - kinetic art , Kinetica Museum, Spitalfieldas, London
Tegevuskunst - vt ka siit! - performance - action painting - happenings - body art - kehakunst

Installatsioon (kunst) : Vaata siit! Seletus. Inglise keeli siit !

Popkunst ; Seletus!

Postmodernism:
Seletus ! Eesti keeli! Vene keeli!

Maakunst! Land art ! Лэнд-арт

Underground : Seletus!

Raamatuillustratsioonide näitus Rahvusraamatukogus

RR fuajees ja peanäitusesaalis avati 15. aprillil näitus “Illustratsiooni võlu”, mis kajastab raamatuillustratsioone RR kunstikogust.
Näitusel oli väljas 150 illustratsiooni 57 lt kunstnikult (Günther Reindorff, Siima Škop, Evald Okas, Edgar Valter, Ott Kangilaski, Richard Kaljo, Vive Tolli jt.). See oli püüe tuua esmakordselt külastajate ette illustratsioonide kollektsiooni oma mitmekülgsuses.
RR raamatuillustratsioonide kogule pandi alus 1960. aastatel, kui soetati esimesed tööd, milleks olid Märt Laarmani illustratsioonid Fr. Tuglase "Väikesele Illimarile" 1962 ja "Valik novelle ja miniatuure" 1957 ning Aino Bachi illustratsioonid Mart Raua "Valitud luuletustele" 1946.
Kogu täienes järjepidevalt ostude, kingituste või annetuste näol, mille tulemusena on RR-s tänaseks 9000 originaalillustratsiooni 780-le raamatule. Vanim originaal pärineb 1911. aastast, milleks on Rudolf Lepiku juugendstiilis illustratsioonid “Pärnu maakonna laulupidu albumile”.
VT: e-kogu, kus saab näha raamatuillustratsioone 76 autorilt.
Näitus oli avatud 7.5.09-ni.
Täiendav informatsioon:Katre Riisalu (RRi kunstide teabekeskuse juhataja), tel. 630 7143, e-post: katre.riisalu@nlib.ee
Katri Kiik (RRi kunstide teabekeskus), tel.630 7144, katri.kiik@nlib.ee
Loe siit Siima Škopi kohta lähemalt!

23. aprillil tähistatakse ülemaailmset Raamatu ja roosi päeva!

1930-ndatel aastatel tuli Barcelona raamatukaupmees romantilisele mõttele, kuidas suurendada raamatute müüki ja parandada kirjanduse tundmist: Kataloonia kaitsepühaku Püha Jüri päeva hakati tähistama Raamatu ja roosi päevana, kus mees kingib naisele roosi ja naine mehele raamatu.

1995. a. kuulutas UNESCO Kataloonia raamatu- ja roosi päeva rahvusvaheliseks raamatu ja autoriõiguste päevaks.
23. aprill osutus sobilikuks päevaks ka kirjandusajaloo seisukohalt. See on Miguel Cervantes de Saavedra ja William Shakespeare´i surmapäev ning Halldor Kiljan Laxnessi ja Vladimir Nabokovi sünnipäev.
Loe: Jüri Talvet. Püha Jüri, roos ja raamat. ÕL 30.04.1998

Sisukaid teatmestuid võrgust!

Большая Советская энциклопедия
«Большая Советская энциклопедия» (БСЭ) – одна из крупнейших и наиболее авторитетных универсальных энциклопедий в мире.
Параллельно с выходом БСЭ осуществлялся перевод на английский язык, а сразу после выпуска энциклопедия была переведена и на греческий язык.
Большая Советская энциклопедия (БСЭ) содержит около 100 тысяч статей.
Kasuta ka Личности и персоналия
Seda allikat soovitab
Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi raamatukogu! Vaata ka venekeelne kunstiajalugu!

Новая литературная карта России

«Tartu kunst XXI sajandi algul»

24.03 Tartu kunstimajas «Tartu kunst XXI sajandi algul» esitlus, Album tutvustab 38 Tartuga seotud praeguse sajandi alguse huvitavamat maalijat, skulptorit ning graafikut.

Igale kunstnikule on pühendatud 2 lk (erandina 4 lk Mati Karminile, Ahti Seppetile ja Peeter Allikule). Raamatust leiab andmeid nii kunstnike kui ka Tartu kunstielu kohta.
Koostas Krista Piirimäe, kujundas Tiina Viirelaid, fotod on Malev Toomilt. Väljaandja on Tartu Kunstnike Liit.
Ilmumist toetasid Tartu linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Tartu Kunstnike Liit.
Loe: Kunstnike valimine osutus raskeks / Raimu Hanson, TPm 30.03.2009
"... Tartu kümnete maalijate, graafikute ja skulptorite hulgast valiku tegemist nimetas Piirimäe raskeks ja delikaatseks. Pidanud paljudega aru, keda albumisse võtta ja keda välja jätta, küsis ta nõu ka Tartu Kunstnike Liidu juhatuselt, ent jäi nõuandest ilma.
«Juhatuse liikmed distantseerusid koostamisest,» ütles Piirimäe. «Nad ütlesid, et kõik liidu liikmed on väga head kunstnikud.» ....
Osta siit!

Eduard Maaseri (1916–1990) akvarellinäitus

Pallaslane jäädvustas kodulinna akvarellidel / Kadri Asmer, TPm 11.02.2009

Vaata näitust e-kunstisalongis!

Loe

Pallase kohta! Ja siit ka !

Pallas 1942–1944, jumalagajätt Euroopaga / Indrek Hirv, KesKus.ee 11/2008

Siit vaata veel muid võrgunäitusi Eestis!

"Paranorm - Eesti sürrealistlik kunst" Tamperes

Raivo Kelomees, Erkki Luuk, Ahti Seppet, Kristiina Viin, Jaan Malin (kuraator) ja Enn Tegova
näituse "Paranorm - Eesti sürrealistlik kunst" avamisel Tamperes -
Galleria Emil 5.2. - 26.2.2009.

Sürrealismi kohta vaata raamatute valikut siit ! Sürrealismi kui kunstivoolu kohta - siit ja siit ! Inglise keeli siit ja vene keeli siit !
Loe siit !

Inspiratsioon Rahvusraamatukogust!

Rahvusraamatukogu tunnuslause on „Hoiame mõtteid, jagame teiega”. Rita Enna, Eesti RR turundusspetsialist, kutsub õpetajaid ÕpL-s inspiratsiooni leidma RR raamatuvaramust ning soovitama seda õpilastele oma juurte tundmaõppimiseks ja rahvaste eluoluga tutvumiseks.
Veebruaris näeb 2008. aasta väljaandeid, nii raamatukujundusvõistluse võidutöid kui ka Eesti kirjastuste liidu liikmete eelmisel aastal kõige enam müüdud väljaandeid. Neid eksponeeritakse näitustel „25 kauneimat Eesti raamatut" ja "Viis kauneimat Eesti lasteraamatut” ja „Eesti menuraamat”.
28. märtsini on harulduste kogu saalis näitus Eesti vabariigi riigiraamatukogule aastail 1918–1940 hangitud haruldastest raamatutest.
Aprillis ja mais on tähelepanu keskmes kunstide teabekeskuse kogude tutvustamine.
Näitusel „Illustratsiooni võlu” näeb valikut RR kunstikogusse kuuluvatest raamatuillustratsioonide originaalidest. Rohkem kui poole sajandi jooksul on raamatukokku muretsetud ligi 9000 originaali, neist vanim pärineb 1911. aastast. Illustratsioonikogu mitmekesisusest annab aimu raamatukogu veebilehelt avanev e-kogu. Vaata siit! Raamatud, mis näitavad rahvarõivast kandvat ja valmistavat eestlast, on aprillist näitusel harulduste kogu näitusesaalis. Näitusest ilmub kataloog ja sügisel ka rahvusraamatukogu kalender. Veebruaris tutvustakse Kolumbiat ja Eestis elanud ameeriklanna Irene Wiley maale.
Suuremad näitusprojektid on RR kodulehel avaldatud e-näitustena või ringlevad Eesti raamatukogudes, muuseumides ja koolides rändnäitustena.

Tartu Lastekunstikooli õpetajate kujundatud raamatuid, samuti mõnda raamatute illustreerimise kohta vaata siit!

Loe siit: Ilu võitlus koleduse välja vastu / Rebekka Lotman, PM 6.2.09

Loe siit : Raamatud võtsid taas ilu järgi ritta / Mari Peegel. EpL 6.2.09

Näitusel Põltsamaal!

31.jaanuaril avati Põltsamaa galeriis pART nelja lastekunstikooli (Põltsamaa Kunstiseltsi kool, Tartu Lastekunstikool, Tallinna Kunstikool ja Sally Stuudio) ühine projektinäitus "Kunst, mis ei karda külma" !

vaata siit !

Ja siit!

Uued näitused!

Palju pikki pilte / Raimu Hanson TpM 16.02.2009


Margus Kiis. Vana silmavaevaja tagasitulek [KALJO PÕLLU näitus „Abstraktsuse mõtestamine” Tartu lastekunstikooli galeriis 23. I.2009] Sirp 23.01.2009

Uus näitus kooli galeriis Jakobi 52. SISEINFO !

Tiigi 61 - TLKK kauaaegse õpetaja Aare Paap (1939-2009) maalinäitus :

Tartu kunstikool pälvis 2008. aastal Eesti kutseõppeasutuste kvaliteediauhinna

... Tartu kunstikoolis saab põhikooli baasil õppida kujundusgraafiku või dekoraatori-stilisti eriala ... koolitatakse keskeriharidusega disainereid. Õpetajate hulgas on tegevkunstnikke, nagu Helle Vahersalu, Enn Tegova, Udo Vool, Kalli Kalde, Kaupo Paabo jt. 2008. aasta sügisel alustanud õpivad veel nelja-aastase kestusega õppekavade järgi, aga üldine nõue on, et kutseharidus saadaks kahe-kolme aastaga. Õpiaja lühendamine kolmele aastale survestab ainete mahtu. Kunstiõpetuses on kiirustamine kurjast.

Loe lähemalt: Tartu kunstikool ei taha latti alla lasta / Piret Paluteder, Tartu kunstikooli saksa keele õpetaja ja meediakoordinaator. Õpetajate Leht 16.01.2009

Land Art - Keskkonnakunst, maakunst - viiteid!

Land art, Earthworks, or Earth art is an art movement which emerged in the United States in the late 1960s and early 1970s, in which landscape and the work of art are inextricably linked. Sculptures are not placed in the landscape, rather the landscape is the very means of their creation.
Loe lähemalt: Wikipedia, LAND-ART PERFORMANCE(JAAN TOOMIK, JAAN JAANISOO, JAAN PAAVLE), land art / maakunst, Tartu Linnaraamatukogu kunstiartiklite andmebaas, Land Art Website,

Valik kirjandust: Raamatukaupluses Krisostomus pakkumisi, Tallinna raamatukogudes: ESTER, keskkonnakunst (ESTER), Tartu raamatukogudes (ESTER),

Ajutised aiad (Maastikuarhitektuurne konkurss-töötuba Tartus 29.-31.07.2005),

LAND, ART: A Cultural Ecology Handbook,

Современное искусство

Современное искусство - Материал из Википедии — свободной энциклопедии

Добро пожаловать в галерею современного искусства! - представлены авторские работы различных жанров станковой и монументальной живописи, графики, скульптуры, ДПИ, а также иконописи.

Классики и современники

АРТ КАТАЛОГ. СОВРЕМЕННОЕ ИСКУССТВ

Современная русская графика

Contemporary art

Kunst, kujutav kunst, mõisted, kunstivoolud

„ELU 69“ Rakvere Näitustemajas 9. jaanuar - 12. märts 2009

Sihtasutus Virumaa Muuseumid teatab: suur kunstinäitus „ELU 69“ avatakse varsti.

Näituse avamine 9. jaanuaril kell 18.00 Rakvere Näitustemajas Tallinna tänav 3 ning jääb avatuks 12. märtsini k.a.
Näitusel osalevad: Merike Estna, Maarit Murka, DeStudio, Paul ja Anna-Daniela Rodgers, Jüri Ojaver, Terje Ojaver, Jaan Paavle, Jaan Toomik, Raul Rajangu, Erki Kasemets, Lilian Meister, Margus Kadarik, Jüri Kass, Liina Siib, Kadri Alesmaa, Jaak Visnap, Lembit Sarapuu, Valeri Vinogradov, Marko Mäetamm, Kaarel Vulla, Simson von Seakyl, Leonhard Lapin, Lemming Nagel, Tatjana Muravskaja, Olga Temnikova, Jaanus Samma, Ado Lill, Tõnis Vint

Näituse kuraator: Teet Veispak
Kujundaja: Liina Siib
Lähem info: 5076183, 53878897 Virumaa Muuseumid