Wednesday, 28 October 2009

Õpilased õpivad tajuma kunsti kunstinäitusel !


Loe õpilaste muljeid Urmas Viigi näitusest „Kärbes. Roos. KärbesTartu Kunstimuuseumis! Näitusele viis õpilased TLKK kunstiajaloo õpetaja Reeli Kõiv.

T., 12.a.: Minu arust oli see väga huvitav näitus, kuigi ma ei saanud mõnedest asjadest aru. Mulle meeldis väga traadist ja putukatest lühter, mis oli kaugelt vaadates ilus, kuid kui lähemalt vaadata, siis nägid putukad veidi rõvedad välja. Ka kärbestega sein oli väga huvitav. Kuna kärbsed tähendavad halba ja ka mustust ning kärbsed olid välja venitatud ja muutunud inimeste peadeks, siis ma mõtlesin, et ka mõned inimesed on halvad. Videost ei saanud ma eriti aru, kuid see meenutas natuke unenägu.

L.,12.a.: /.../ Mulle meeldis see tekst, kus oli juttu aja seismisest. Tahaks ka ise aega seisma panna ja sellist juhtumit kogeda. Mulle meeldisid veel need roosid seina peal, mis olid tehtud WC paberist. Ma küll eriti ei saanud aru sellest videost seal tagaruumis, kuid muidugi see, kes selle filmi tegi, teab, mis seal toimus. Mulle jäi silma ka üks roosa maja, mis oli väga ilus.

E.,12.a.: Näitus inspireeris mind. Sealt jäid väga meelde vetsupaberist roosid, kärbeste pilt ning putukate lühter. Need olid väga loomingulised ning näitasid elu erinevatest külgedest. Mulle meeldisid ka karude tööd, mis jutustasid raskest lapsepõlvest.
Iseenesest olen ma väga huvitatud unedest ning seda näitust vaadates nägin ma väga palju siukest, mis räägiks ka minu unenägudest. Näiteks see video, kus tundisin end nii väikesena, /see tunne/ on olnud ka minu unenägudes. Putuka voodiga oli sama lugu.
Võin öelda, et kuigi näitusel polnud väga palju asju, täitsid nad siiski pea küsimustega.
See näitus oli parim, mida ma siiamaani olin näinud. Aitäh kunstnikule selle kogemuse eest.
/.../

L
., 11.a.: Mulle meeldisid kõige rohkem roosid. Kärbsed on igavad. WC paber oma loomulikus keskkonnas oli naljakas. Mulle jäi veel meelde seisma jäänud suits, aga katkine kaisukaru oli kurb, Huvitav oli ka Pöial-liisi film, kuid see oli ka natuke igav. See roosipiltidega sein oli ilus, aga need inimese elundid seal ei olnud ilusad.

M
.,12.a.: Need putukad olid lahedad. Alguses ma ei saanudki aru, et need on putukad, kuid kui ma lähedamalt vaatasin, olid need imeilusad, värvilised, erineva suuruse ja kujuga... ja see lühter, see oli nii ilus ja lahedalt tehtud.../.../.../Algul ma mõtlesin, et see roosa maja on mingisugusest roosast vahukoorest.../

E.,13.a.:/.../ Ma sain aru, et lapsepõlv kunagi lõpeb ja midagi ei saa teha. /:::/

L.,11.a.:/.../ Mina ei armasta putukaid, kuid see voodi ja lamp olid ilusad. Veel oli seal mõmmi pea ja peal oli silm puudu. Seal olid veel fotod selles ruumis – ma mõtlesin, et nad on mingid õudsad, seal oli karu, mis oli lõigatud tükkideks. Mulle ei meeldinud fotod, kus olid lõigatud karud, ma ei saanud aru, mida tahtis öelda kunstnik. Sellest sain aru, et asjadel on mõned miinused ka, et kõik ei ole mõnus ja ilus.

P.,12.a.:Näitus oli huvitav ja omapärane. Väga meeldis. Raske oli aru saada. See voodi ja lühter. Pealtnäha olid asjad ilusad, aga kui lähemalt vaatasid, oli hirmus. Videoruumis oli seinal video, mis pani mõtlema, et kui jube on olla väike. Padjavideo oli nõme, sest see oli imelikult tehtud, hirmus, igav, ja pealekauba ei saanud midagi aru./.../ Mõmmi lugu ajas judinad peale. Lihtsate piltide peale hakkas juba hirmus./.../
See lühter ja voodi olid minu jaoks kõige huvitavamad, sest mulle meeldivad putukad ja pehmed voodid. Materjale oli väga põnevalt kasutatud.


H.,15.a.:Huvitav oli leida pealtnäha tühistele asjadele sügavaid seletusi. Väga meeldisid jutukatkendid, muutsid näitust mõnusamaks. Üks lemmikuid oli iseparandatud tapeet.

J
.,14.a.:Näitus oli minu jaoks midagi uut ja huvitavat. Ilma tekstideta ei olekski vist nii hästi sellest aru saanud. Pani mõtlema, sai leida võrdlusi omaenda eluga. Vägagi meeltmööda oli ilusa ja inetu vastandamine. Kõige enam meeldis suur seinatäis kärbseid ja lõhutud mängukaru teema.

L.,15.a.:Huvitavad ja eriskummalised ideed. Eriti huvitav oli see, kuidas oli mõistete ja tõlgendustega mängitud. Kõige enam jäi meelde lapsepõlveteemaline sein, mis oli minu meelest lausa geniaalse ülesehitusega ja pani sügavamalt lapsepõlve, kodu ja vanemate üle järele mõtlema.
Üldmulje näitusest on, et kõik näituse teosed olid erineval moel paeluvad ja panid kõik millegi üle mõtisklema. Ka jäid meelde installatsioonid putukatega, mis olid niivõrd erilised, nagu oleks need mõnest teisest maailmast pärit, näiteks kuskilt sügavalt unenägude või unistuste maailmast.
Ma arvan, et kunstnik oli oma mõtete väljendamiseks kasutanud väga originaalseid ja huvitavaid vorme ja väljendusviise.

Monday, 26 October 2009

Päästke poisid!



Päästke poisid! Raisa Cacciatore, Samuli Koiso-Kanttila

Poisid rikuvad reegleid ja harjumuspäraseid kombeid ning esitavad ümbritsevale sageli suuri väljakutseid. Meheks sirgumine kätkeb endas mitmeid nõudmisi: on vaja teadmisi, oskusi, julgust, jõudu pettumusi taluda, edu ja riskivalmidust. Müüt „tõelisest mehest“ võib paljudes noortes meestes tekitada suurt alaväärsustunnet. Nad loovad pidevalt ettekujutust iseendast, mehelikkusest ja maailmast. Eelkõige vajab aga poiss enda kõrvale kedagi, kes õpetaks nii enesekindlust kui enesekontrolli. See raamat peaks olema kohustuslik lugemismaterjal kõigile lastevanematele ja õpetajatele, et me õpiksime poisse mõistma ja nende elu toetama.

Püsikliendi hind 265.00 krooni
Tavahind 279 krooni
Ilmumisaasta 2009, 376 lk
Kirjastus Varrak
Tõlkinud Kadri Jaanits, eessõna Tiia Lister
Toimetanud Maia Rõigas
ISBN-13 9789985319413 Lisamise aeg 22.10.2009
Eelkirje (27.10.seisuga) vaid Tln-a ESTER-is !

Originaal: Pelastakaa pojat! Minerva Kustannus Oy

Uuri lisaks:

Pelastakaa pojat — ja miehet : Pelastakaa pojat! -kirja ilmestyi reilu kuukausi sitten. Samuli Koiso Kanttila, mikä sai sinut ja työkaverisi Raisa Cacciatoren Väestöliitosta kirjoittamaan kirjan pojista?

Raamatusoovitused: Tabasalu Ühisgümnaasium
Raisa Cacciatore: Lapsen ja nuoren seksuaalinen kehitys ja sen tukeminen/ Jyväskylän Yliopisto
Kehu lapsi päivässä/Ulla-Maija Vilmi
Kuidas rääkida tunnetest?
Lastepsühhiaater Raisa Cacciatore(1956-) peab Tartus loengu laste seksuaalkasvatusest
Raisa Cacciatore: "Naerata lapsele vastu!"
Ka Lolita oli kõigest laps / Helsingin Sanomat/Terviseleht

Poiste hariduse strateegia kohta vt siin blogis siit, ja siit.

Thursday, 1 October 2009

Oktoober - hea õpetaja kuu!


Kunstiõpetuse tund (Lasila Põhikoolis, Virumaa Teataja 2.10.09)

Lauri Tankler
koostas kunstiõpetuse tunni tunnikava. Lauri Tankleri poolt kirjutatu kohta loe siit! ja siit ka! Tema tööst koolis!
ANALÜÜS: Kuidas mõjutab koolireform õpetajate tuba? EpL 31.08.2009
Õpetajate maine on paljuski nende endi teha: 15.05.2009

"... Parim kapital on vaba õpetaja Loe siit!
Advokaatide ja arstide tööd ei reglementeeri detailideni justiits- ega sotsiaalministeerium, vaid valdkonna edukuse määravad ennekõike asja­tund­jate loomingulisus, teadmised, oskused ja võimekus. Sama vajame õpetajate puhul. Vajame õpetajakutset ja õpetaja karjääri­mudelit. Sellist mudelit, kus iga loome- ja õpetamisvõimeline isik võiks kaaluda valikut õpetajakutse kasuks. Inimesed on loomult iseorganiseeruvad ja iseendaga toime tulevad, nii nagu muudki Maa elanikud. Iseorganiseerumiseks peab olema ressurssi ning sobivaid olusid.
Õpetajal peab olema võimalik valida oma karjääris vähemalt kolme haru vahel: kas õpetada lapsi, õpetada teisi õpetajaid või luua õppevahendeid ja õpikuid. See valikuvõimalus peaks olema dünaamiline kogu karjääri jooksul. Sõltumata sellest, missugust tegevust neist kolmest õpetaja harrastab, peab tal seejuures säilima õpetajakutse ja karjäär.
Õpetaja peab olema iseseisev ja sõltumatu. Tema põhipalga päritolu peaks olema vahetult riigieelarve ning loomulikult võivad ja saavad kohalikud omavalitsused luua õpetajale lisasoodustusi ja -võimalusi.
Õpetaja peab olema õpetaja oma võimete ja oskuste tõttu, mitte seetõttu, et koht oli vaba. Kord tulemusi saavutanuna ei peaks õpetaja oma staatust ja võimekust aina uuesti tõestama, sest haridus ja kultuur ei ole spordivõistlused. Nii tagame ka õpetajaskonna jätkusuutlikkuse, kus vanemad õpetajad leiavad sobiliku positsiooni ja ühiskonna tunnustuse nagu näiteks emeriteerunud õppejõud ülikoolides.


Kaarega mööda kultuurist

Mitte koolisüsteem ei vaja reformi, vaid õpetajakutse ootab selget sõnastamist ja seadustamist. Õpilasi ei õpeta koolid, vaid õpetajad. Õpetajate edetabelit ei trükita ajalehtedes, vaid heade õpetajate tunnustamine on kultuuri loomulik osa. Kõik me ju teame, kes olid meie koolis head õpetajad. Neid õpetajaid mäletatakse ja nendest räägitakse. Nii nagu tunnustatud heliloojad või kirjanikudki pole edetabelitesse mõõdetud, vaid on tunnustatud ja teatud oma igapäevase tegevuse tõttu.
Me ju enamasti ei usu, et heade isiklike suhete aluseks perekonnas on korralik maja, autod, kallis nõudekomplekt ja tõukoer, ahvatlev köögimööbel, mullivann, aed, ideaalne prügi­leping, satelliitvastuvõtja ja Pärsia vaibad, mõned tuntud-hinnatud autorite maalid või graafilised lehed. Miks tehakse siis haridusasjade korraldamisel järeldusi, mis käivad kaarega mööda inimese ja kultuuri olemusest, ning püütakse jätkuvalt nende järgi toimida? Hariduskaupmeeste, hariduskapitalistide ja haridusspordi kohtunikena... mitte lihtsalt kultuursete inimestena....
"