TÜ eetikakeskus kutsub 24. augustil kell 10 Eesti Keele Instituudis (Roosikrantsi 6, Tallinn). kogumiku "Väärtused koolieelses eas:väärtuskasvatus lasteaias" esitlusele.
Kogumikus püütavat vahendada teooriat ja praktilisi kogemusi väärtuskasvatuse kohta, selleks et avada lasteaias toimuva väärtuskasvatuse võimalusi erinevates kasvatusvaldkondades ja tegevustes. Kogumik ilmus Haridus- ja teadusministeeriumi riikliku
väärtusprogrammi raames, TLÜ kasvatusteaduste instituudi ja TÜ eetikakeskuse koostöös. Täpsemat infot kogumiku kohta leiab eetikaveebist !
.... Väärtuskasvatuse seosed valdkonnaga mina ja keskkond kirjutab põhjalikumalt lahti Inge Timoštšuk, keele ja kõne valdkonnaga Mare Müürsepp ja keelega Jüri Valge, eesti keele kui teise keelega Lehte Tuuling, matemaatikaga Merit Lage, kunstiga Edna Vahter, muusikaõpetusega Maia Muldma. Lasteaias on kesksel kohal mängutegevused, mis ühendavad kõiki nimetatud valdkondi – näiteid väärtuskasvatust võimaldavatest mängudest toovad Lea Gross, Imbi Kivilo ja Aino Ugaste. Õppe- ja kasvatustegevuse tervikliku käsitluse on vaatluse alla võtnud Tiina Peterson, Silvi Suur ja Tiia Õun. Meediale väärtuste kujundajana keskendub Kristi Vinter. Pärje Ülavere kirjutab väärtuskasvatuse kogemustest Tallinna Lasteaias Kikas....
Raamatu esitlemisel kõnelevad prof. Margit Sutrop, prof. Lorraine Ling (La Trobe'i ülikool, Austraalia) ja prof. Marika Veisson (koostaja).
Tutvustatakse ka tänavust lasteaedade konkurssi ning näeb lastega filosofeerimise töötuba, mille viib läbi Egle Säre.
Kõigil lasteaedadel on võimalik seal saada raamatust tasuta eksemplar.
Osavõtust palutakse teada anda hiljemalt 23. augustiks (nelli.jung@ut.ee
või 737 5426).
Loe siit: Eesti lasteaiaõpetajate ajakiri!
Loe siit ka (lasteaedade ajaloost, paikkonnaeripärast) ! ka Eestis.
NB! Sirp, 5.8.2010
"... Ikka tuleb üle rõhutada, et pedagoogikal on humanismis olemuslik roll (eriti praeguse madala sotsiaalse regulatsiooni tingimustes, mis seab noortele, see on paljude valikuvõimalustega ehk sotsiaalselt aladetermineeritud inimestele suure psühholoogilise surve matkida mis tahes prestiižgrupi käitumismustreid) ja ilma pedagoogilisuseta saab vaid ühe hunniku linnaseid. Iseenesestmõistetavalt ei tohi linnaseid teha kunagi liiga suurest osast aastakäigust, aga kui võrdselt kõik veega ehk välise idanemisvõimalikkusega üle kasta, siis maldavad kardetavasti liiga vähesed oma aastaaega oodata. Linnased, tuletan meelde, on kuivanud idandid, terad, mille pöördumatu kasvuprotsess on ühel hetkel katkenud ja mis ei hakka enam kunagi kasvama ka heale mullale langedes, küll aga saab neist ühe laari vedelikku, mis korraks purju teeb nagu noorus ikka... "
