2009.a. Betti Alveri debüüdipreemiat jagavad Triin Tasuja luulevihik ja Sandra Jõgeva bloginovellikogu

Triin Tasuja (18), 2008 lõpetas Tamsalu Gümnaasiumi) on 2009.a. Betti Alveri debüüdipreemia laureaat.

Lähemalt - mida esikkoguni jõudnud autor enese kohta arvanud on:

"Ausus ja ülbus. Otsekohesus ja häbelikkus. Naiselikkus ja kompleksid. Ebalahe on uus lahe."
Triin (17) otsib kõiges vaimsust ja taotleb inimlikkust. Kirjutab ning tegeleb maalimise ja muu sodimisega. Võiks tundide kaupa rääkida inimesest, analüüsida inimese käitumist. Seega armastab väga palju diskuteerida. Lisaks veel ekstsentrilisus, teadlik poosetamine (kaitsepoosiks ülbus), aga kõik, mida ta tegelikult tahab, on siseminadega hakkamasaamine. Rõhk on inimlikkusel, aususel, tõel. (Nii elus kui kirjanduses, mis teadupärast on üks ja seesama.)

Triin Tasuja, "Provintsiluule" :

...luulekogu on arvatavasti ausamaid puberteedipiibleid uuemas eesti luules. Süüdimatu, ebakindel, rahmeldav – mis iganes märksõnu kasutada puberteedi kirjeldamiseks, Tasuja luulekogus on need kõik siiral ja iseenesestmõistetaval moel olemas. Võtkem Triin Soometsa temaatikad, Liisi Ojamaa romantika, Elo Viidingu agressiivsus ja Andra Teede lapselik ülbus – nendega ei ole sel raamatul väga palju seost. Puberteetlikkus ei ole Tasujal poeetiline raamistik, tema linnaromantika lähtub paekivise Tallinna vanalinna asemel hoopis tundmatust kolkast, tema agressiivsus ei ole ennastõigustav ja tema ülbus ei ole poos, vaid silmanähtav ja siiras kaitserefleks. Tasuja on andekas autor läbi teist laadi õnnestumismehhanismi – nagu loeks poolkogemata ühe kolkaplika salajast salmikut või nagu kohtuks temaga juhuslikult õhtuses bussipeatuses. Ja kuigi selle peatuse lähedal elab Andra Teede ning Tasuja võib-olla suitsetab Liisi Ojamaalt laenatud sigarette ning ehk kannab samasuguseid kontsaga kingi nagu Elo Viiding, jääb pärast vestlust pähe mõte: “Ta vist tõesti ongi selline,” nendib Priit Kruus.

Sandra Jõgeva. Draamapunkt - "Draamapunkt" on kunstniku kirjutatud raamat -- elust ja kunstist sündinud kirjandus, resümeerib kirjastaja Lemmit Kaplinski (Võluri Tagasitulek OÜ) Sirp 26.11.2008

Loe kommentaare ja retsensioone: PM23.11.2009 ; EpL 16.05.2009 ; RR keele ja kirjanduse ajaveeb (Maire Liivamets) 27.10.2009 ; EE 3.7.2009 ; Maamatumaailma foorum ; EpL 24.11.2009 ; Lihtlausete treening, blogi

Loe: Ainsuse esimese isiku anarhiline hääl: Andrus Kasemaa "Lagunemine" Triin Tasuja "Provintsiluule" Vikerkaar 9/2009


Betti Alveri debüüdipreemia ja teiste nominentide kohta loe siit !

Loe Sirp 04.12.2009 Piret Viires: kokkuvõte preemiasaaja väljaselgitamise kohta.

Uus raamat Tartu linnaarhitektuuri kohta!

Raamat kutsub linnas jalutama: Heivi Pullerits. TpM 20.11.2009

«Jalutaja teejuhti» hindab Heivi Pullerits, raamatu "Tartu. Ajalugu ja kultuurilugu" autor kõrgelt just seetõttu, et see ei juhi tähelepanu üksnes majade fassaadidele, vaid ergutab ka uksest sisenema: historitsistliku fassaadi taga võib peituda näiteks kaunis juugendlik interjöör.

Konrad Mäe preemia sai aastal 2009 Andres Tolts

2009.a. Konrad Mäe medali ja preemia sai Andres Tolts. Tänavu anti preemia välja 30ndat korda.

Preemiasaajaid aastate jooksul: Toomas Vint, Kristiina Kaasik, Arnold Akberg, Olev Subbi, Peeter Mudist, Tiit Pääsuke, Jüri Arrak, Lembit Saarts, Lola Liivat, Alice Kask, Erki Kasemets, Laurentsius & A.D., August Künnapu jpt.

Žürii - Marko Mäetamm, Reet Mark, Mari Roosvalt, Aimar Kristerson, Elin Kard, Jaan Elken - tunnustas Andres Toltsi esteetilise suuna pikaajalise tulemusliku viljelemise eest maalikunstis, silmas pidades „Näitust“ Tallinna kunstihoones (25.09 – 25.10.2009) ja ekspositsiooni „Asjad“ Hobusepea galeriis (30.09.-12.10.2009), kus retrospektiivosa kõrval esitati ka kunstniku uudisloomingut – formulaaridele põhinevaid blankett-maale ja assamblaaže.

Rahvusvaheline illustratsioonitriennaal Tallinnas: näitus avatud 3-30. novembrini !

3.11.09 avati Eesti Rahvusraamatukogus Tallinna 3. illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”. Eksponeeritakse üle 300 originaalillustratsiooni ja raamatu. Triennaali patroon on proua Evelin Ilves, kes osales avatseremoonial!

Triennaalil esinevad Läänemereriikide - Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Venemaa, Poola, Soome, Rootsi, Norra ja Taani - raamatukunstnikud. Autorid on välja valinud iga riigi illustraatorite ühendus, Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) või triennaali kuraator. Igast välisriigist kutsuti osa võtma 5 illustraatorit.

Eesti eksponeerib korraldajariigina 20 autori (Katrin Ehrlich, Mare Hunt, Kadri Ilves, Anne Linnamägi-Liiva, Regina Lukk-Toompere, Ülle Meister,Tiia Mets, Jüri Mildeberg, Piret Mildeberg, Viive Noor, Enno Ootsing, Juss Piho, Piret Raud, Priit Rea, Tiina Mariam Reinsalu, Reti Saks, Catherine Zarip, Annika Tonts, Kelli Valk, Maarja Vannas-Raid, Maara Vint) töid.

Rahvusvaheline žürii (Austra Avotina – Läti, Lilian Broegger – Taani, Juta Kivimäe – Eesti, Jokubas Jacovskis – Leedu, Vera Pavlova – Venemaa, Hannu Taina – Soome) valib peapreemia laureaadi ja 10 võrdset diplomisaajat.

Illustratsioonitriennaali raames avati 3.11.s.a. Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73) eelmise triennaali grand prix’ võitnud taani kunstniku Lilian Broeggeri isikunäitus ja Soome Instituudis (Harju 1) aga käesoleva triennaali žürii liikme, soome illustraatori Hannu Taina isikunäitus.

Eesti Kujundusgraafikute Liidu, Eesti Rahvusraamatukogu ja Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu Eesti Osakonna korraldatud näituste maht on alates esimesest triennaalist kasvanud. 2003. aastal piirduti põhinäitusega Rahvusraamatukogu galeriides, 2006. aastal lisandusid esimese grand prix’ võitnud autori ja ühe žüriiliikme isikunäitused. Igal aastal antakse välja näitusetööde kataloog.
Originaalillustratsioone näeb triennaali kodulehel!

Auhinna said:
Grand Prix - Varvara Alyai (Venemaa);
Diplomid - Aljoscha Blau (Saksamaa); Gry Moursund (Norra); Anete Melece (Läti);
Lina Dūdaitė (Leedu); Olga Ionaitis (Venemaa); Victoria Fomina (Venemaa);
Pawel Pawlak (Poola); Enno Ootsing (Eesti); Regina Lukk-Toompere (Eesti, Tartu Laste kunstikooli vil!);
Viive Noor (Eesti);
Eesti Rahvusraamatukogu diplom - Juss Piho
Eesti Kunstnike Liidu diplom - Piret Raud
IBBY Eesti Osakonna diplom - Aljoscha Blau
Eesti Lastekirjanduse Keskuse diplom - Maarja Vannas-Raid

Loe PM 5.11.2009 Krista Kumbergi lugu!

Õpilased õpivad tajuma kunsti kunstinäitusel !

Loe õpilaste muljeid Urmas Viigi näitusest „Kärbes. Roos. Kärbes“ Tartu Kunstimuuseumis! Näitusele viis õpilased TLKK kunstiajaloo õpetaja Reeli Kõiv.

T., 12.a.: Minu arust oli see väga huvitav näitus, kuigi ma ei saanud mõnedest asjadest aru. Mulle meeldis väga traadist ja putukatest lühter, mis oli kaugelt vaadates ilus, kuid kui lähemalt vaadata, siis nägid putukad veidi rõvedad välja. Ka kärbestega sein oli väga huvitav. Kuna kärbsed tähendavad halba ja ka mustust ning kärbsed olid välja venitatud ja muutunud inimeste peadeks, siis ma mõtlesin, et ka mõned inimesed on halvad. Videost ei saanud ma eriti aru, kuid see meenutas natuke unenägu.

L.,12.a.: /.../ Mulle meeldis see tekst, kus oli juttu aja seismisest. Tahaks ka ise aega seisma panna ja sellist juhtumit kogeda. Mulle meeldisid veel need roosid seina peal, mis olid tehtud WC paberist. Ma küll eriti ei saanud aru sellest videost seal tagaruumis, kuid muidugi see, kes selle filmi tegi, teab, mis seal toimus. Mulle jäi silma ka üks roosa maja, mis oli väga ilus.

E.,12.a.: Näitus inspireeris mind. Sealt jäid väga meelde vetsupaberist roosid, kärbeste pilt ning putukate lühter. Need olid väga loomingulised ning näitasid elu erinevatest külgedest. Mulle meeldisid ka karude tööd, mis jutustasid raskest lapsepõlvest.
Iseenesest olen ma väga huvitatud unedest ning seda näitust vaadates nägin ma väga palju siukest, mis räägiks ka minu unenägudest. Näiteks see video, kus tundisin end nii väikesena, /see tunne/ on olnud ka minu unenägudes. Putuka voodiga oli sama lugu.
Võin öelda, et kuigi näitusel polnud väga palju asju, täitsid nad siiski pea küsimustega.
See näitus oli parim, mida ma siiamaani olin näinud. Aitäh kunstnikule selle kogemuse eest./.../

L., 11.a.: Mulle meeldisid kõige rohkem roosid. Kärbsed on igavad. WC paber oma loomulikus keskkonnas oli naljakas. Mulle jäi veel meelde seisma jäänud suits, aga katkine kaisukaru oli kurb, Huvitav oli ka Pöial-liisi film, kuid see oli ka natuke igav. See roosipiltidega sein oli ilus, aga need inimese elundid seal ei olnud ilusad.

M.,12.a.: Need putukad olid lahedad. Alguses ma ei saanudki aru, et need on putukad, kuid kui ma lähedamalt vaatasin, olid need imeilusad, värvilised, erineva suuruse ja kujuga... ja see lühter, see oli nii ilus ja lahedalt tehtud.../.../.../Algul ma mõtlesin, et see roosa maja on mingisugusest roosast vahukoorest.../

E.,13.a.:/.../ Ma sain aru, et lapsepõlv kunagi lõpeb ja midagi ei saa teha. /:::/

L.,11.a.:/.../ Mina ei armasta putukaid, kuid see voodi ja lamp olid ilusad. Veel oli seal mõmmi pea ja peal oli silm puudu. Seal olid veel fotod selles ruumis – ma mõtlesin, et nad on mingid õudsad, seal oli karu, mis oli lõigatud tükkideks. Mulle ei meeldinud fotod, kus olid lõigatud karud, ma ei saanud aru, mida tahtis öelda kunstnik. Sellest sain aru, et asjadel on mõned miinused ka, et kõik ei ole mõnus ja ilus.

P.,12.a.:Näitus oli huvitav ja omapärane. Väga meeldis. Raske oli aru saada. See voodi ja lühter. Pealtnäha olid asjad ilusad, aga kui lähemalt vaatasid, oli hirmus. Videoruumis oli seinal video, mis pani mõtlema, et kui jube on olla väike. Padjavideo oli nõme, sest see oli imelikult tehtud, hirmus, igav, ja pealekauba ei saanud midagi aru./.../ Mõmmi lugu ajas judinad peale. Lihtsate piltide peale hakkas juba hirmus./.../
See lühter ja voodi olid minu jaoks kõige huvitavamad, sest mulle meeldivad putukad ja pehmed voodid. Materjale oli väga põnevalt kasutatud.

H.,15.a.:Huvitav oli leida pealtnäha tühistele asjadele sügavaid seletusi. Väga meeldisid jutukatkendid, muutsid näitust mõnusamaks. Üks lemmikuid oli iseparandatud tapeet.

J.,14.a.:Näitus oli minu jaoks midagi uut ja huvitavat. Ilma tekstideta ei olekski vist nii hästi sellest aru saanud. Pani mõtlema, sai leida võrdlusi omaenda eluga. Vägagi meeltmööda oli ilusa ja inetu vastandamine. Kõige enam meeldis suur seinatäis kärbseid ja lõhutud mängukaru teema.

L.,15.a.:Huvitavad ja eriskummalised ideed. Eriti huvitav oli see, kuidas oli mõistete ja tõlgendustega mängitud. Kõige enam jäi meelde lapsepõlveteemaline sein, mis oli minu meelest lausa geniaalse ülesehitusega ja pani sügavamalt lapsepõlve, kodu ja vanemate üle järele mõtlema.
Üldmulje näitusest on, et kõik näituse teosed olid erineval moel paeluvad ja panid kõik millegi üle mõtisklema. Ka jäid meelde installatsioonid putukatega, mis olid niivõrd erilised, nagu oleks need mõnest teisest maailmast pärit, näiteks kuskilt sügavalt unenägude või unistuste maailmast.
Ma arvan, et kunstnik oli oma mõtete väljendamiseks kasutanud väga originaalseid ja huvitavaid vorme ja väljendusviise.

Päästke poisid!

Päästke poisid! Raisa Cacciatore, Samuli Koiso-Kanttila

Poisid rikuvad reegleid ja harjumuspäraseid kombeid ning esitavad ümbritsevale sageli suuri väljakutseid. Meheks sirgumine kätkeb endas mitmeid nõudmisi: on vaja teadmisi, oskusi, julgust, jõudu pettumusi taluda, edu ja riskivalmidust. Müüt „tõelisest mehest“ võib paljudes noortes meestes tekitada suurt alaväärsustunnet. Nad loovad pidevalt ettekujutust iseendast, mehelikkusest ja maailmast. Eelkõige vajab aga poiss enda kõrvale kedagi, kes õpetaks nii enesekindlust kui enesekontrolli. See raamat peaks olema kohustuslik lugemismaterjal kõigile lastevanematele ja õpetajatele, et me õpiksime poisse mõistma ja nende elu toetama.

Püsikliendi hind 265.00 krooni
Tavahind 279 krooni
Ilmumisaasta 2009, 376 lk
Kirjastus Varrak
Tõlkinud Kadri Jaanits, eessõna Tiia Lister
Toimetanud Maia Rõigas
ISBN-13 9789985319413 Lisamise aeg 22.10.2009
Eelkirje (27.10.seisuga) vaid Tln-a ESTER-is !

Originaal: Pelastakaa pojat! Minerva Kustannus Oy

Uuri lisaks:

Pelastakaa pojat — ja miehet : Pelastakaa pojat! -kirja ilmestyi reilu kuukausi sitten. Samuli Koiso Kanttila, mikä sai sinut ja työkaverisi Raisa Cacciatoren Väestöliitosta kirjoittamaan kirjan pojista?

Raamatusoovitused: Tabasalu Ühisgümnaasium
Raisa Cacciatore: Lapsen ja nuoren seksuaalinen kehitys ja sen tukeminen/ Jyväskylän Yliopisto
Kehu lapsi päivässä/Ulla-Maija Vilmi
Kuidas rääkida tunnetest?
Lastepsühhiaater Raisa Cacciatore(1956-) peab Tartus loengu laste seksuaalkasvatusest
Raisa Cacciatore: "Naerata lapsele vastu!"
Ka Lolita oli kõigest laps / Helsingin Sanomat/Terviseleht

Poiste hariduse strateegia kohta vt siin blogis siit, ja siit.

Oktoober - hea õpetaja kuu!

Kunstiõpetuse tund (Lasila Põhikoolis, Virumaa Teataja 2.10.09)

Lauri Tankler koostas kunstiõpetuse tunni tunnikava. Lauri Tankleri poolt kirjutatu kohta loe siit! ja siit ka! Tema tööst koolis!
ANALÜÜS: Kuidas mõjutab koolireform õpetajate tuba? EpL 31.08.2009
Õpetajate maine on paljuski nende endi teha: 15.05.2009

"... Parim kapital on vaba õpetaja Loe siit!
Advokaatide ja arstide tööd ei reglementeeri detailideni justiits- ega sotsiaalministeerium, vaid valdkonna edukuse määravad ennekõike asja­tund­jate loomingulisus, teadmised, oskused ja võimekus. Sama vajame õpetajate puhul. Vajame õpetajakutset ja õpetaja karjääri­mudelit. Sellist mudelit, kus iga loome- ja õpetamisvõimeline isik võiks kaaluda valikut õpetajakutse kasuks. Inimesed on loomult iseorganiseeruvad ja iseendaga toime tulevad, nii nagu muudki Maa elanikud. Iseorganiseerumiseks peab olema ressurssi ning sobivaid olusid.
Õpetajal peab olema võimalik valida oma karjääris vähemalt kolme haru vahel: kas õpetada lapsi, õpetada teisi õpetajaid või luua õppevahendeid ja õpikuid. See valikuvõimalus peaks olema dünaamiline kogu karjääri jooksul. Sõltumata sellest, missugust tegevust neist kolmest õpetaja harrastab, peab tal seejuures säilima õpetajakutse ja karjäär.
Õpetaja peab olema iseseisev ja sõltumatu. Tema põhipalga päritolu peaks olema vahetult riigieelarve ning loomulikult võivad ja saavad kohalikud omavalitsused luua õpetajale lisasoodustusi ja -võimalusi.
Õpetaja peab olema õpetaja oma võimete ja oskuste tõttu, mitte seetõttu, et koht oli vaba. Kord tulemusi saavutanuna ei peaks õpetaja oma staatust ja võimekust aina uuesti tõestama, sest haridus ja kultuur ei ole spordivõistlused. Nii tagame ka õpetajaskonna jätkusuutlikkuse, kus vanemad õpetajad leiavad sobiliku positsiooni ja ühiskonna tunnustuse nagu näiteks emeriteerunud õppejõud ülikoolides.

Kaarega mööda kultuurist
Mitte koolisüsteem ei vaja reformi, vaid õpetajakutse ootab selget sõnastamist ja seadustamist. Õpilasi ei õpeta koolid, vaid õpetajad. Õpetajate edetabelit ei trükita ajalehtedes, vaid heade õpetajate tunnustamine on kultuuri loomulik osa. Kõik me ju teame, kes olid meie koolis head õpetajad. Neid õpetajaid mäletatakse ja nendest räägitakse. Nii nagu tunnustatud heliloojad või kirjanikudki pole edetabelitesse mõõdetud, vaid on tunnustatud ja teatud oma igapäevase tegevuse tõttu.
Me ju enamasti ei usu, et heade isiklike suhete aluseks perekonnas on korralik maja, autod, kallis nõudekomplekt ja tõukoer, ahvatlev köögimööbel, mullivann, aed, ideaalne prügi­leping, satelliitvastuvõtja ja Pärsia vaibad, mõned tuntud-hinnatud autorite maalid või graafilised lehed. Miks tehakse siis haridusasjade korraldamisel järeldusi, mis käivad kaarega mööda inimese ja kultuuri olemusest, ning püütakse jätkuvalt nende järgi toimida? Hariduskaupmeeste, hariduskapitalistide ja haridusspordi kohtunikena... mitte lihtsalt kultuursete inimestena.... "